Vigala osavalla põhimäärus Art. 6Osavallakogu esimees ja aseesimees

(1) Osavallakogu valib endale esimehe ja aseesimehe osavallakogu liikmete seast.

(2) Osavallakogu esimees:

1) koostab osavallakogu koosoleku päevakorra projekti arvestades volikogu, vallavalitsuse, osavallakogu liikmete ja osavalla vanema ettepanekuid;

2) kutsub kokku osavallakogu koosoleku;

3) juhatab osavallakogu koosolekut ja lahendab koosolekul tekkivaid küsimusi;

4) allkirjastab osavallakogu otsused, kirjad ja koosoleku protokollid;

5) peab osavallakogu nimel kirjavahetust;

6) esindab osavallakogu volikogu, volikogu komisjonide või vallavalitsuse istungil või volitab selleks teisi osavallakogu liikmeid.

(3) Osavallakogu esimehe äraolekul asendab teda osavallakogu aseesimees. Aseesimehe äraolekul osavallakogu vanim liige.

(4) Osavallakogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub järgmiselt:

1) osavallakogu uue koosseisu esimehe ja aseesimehe valimisi korraldab volikogu esimees või tema asendaja kaasates selleks kaks osavallakogu liiget (edaspidi komisjon). Kui osavallakogule tuleb valida uus esimees seoses osavallakogu esimehe volituste lõppemise või peatumisega, korraldab esimehe valimised osavallakogu, moodustades salajase hääletamise korraldamiseks vähemalt 3-liikmelise komisjoni;

2) esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt kolmel osavallakogu liikmel. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse koosoleku juhatajale kirjalik ettepanek, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge koosoleku protokolli;

3) kandidaat võib oma kandidatuuri taandada nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab osavallakogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse poolthäälte enamusega;

4) kui osavallakogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist;

5) pärast kandidaatide nimekirja sulgemist ja kandidaatide tutvustamist ning küsimustele vastamist valmistatakse ette hääletamissedelid;

6) hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras;

7) koosoleku juhataja kuulutab välja hääletamise;

8) osavallakogu esimehe valimisel ja aseesimehe on osavallakogu liikmel üks hääl;

9) osavallakogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti;

10) kui osavallakogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab osavallakogu liige, märgistades hääletamissedelil kandidaadi nime juures ristiga vastavalt lahtri „poolt“ või „vastu“;

11) kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on osavallakogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada uus hääletamissedel, mille kohta tehakse protokolli vastav märge;

12) hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või millel ei ole võimalik üheselt aru saada kelle poolt hääletati, loetakse kehtetuks;

13) osavallakogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab osavallakogu koosseisu häälteenamuse;

14) kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine;

15) kui kordushääletusel ei saa kandidaat vajalikku häälteenamust, kuulutab koosoleku juhataja välja 15 minutilise vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras;

16) kui ka kolmanda hääletusega ei õnnestu osavallakogu esimeest või aseesimeest valida, siis kutsutakse osavallakogu esimehe või aseesimehe valimiseks kokku uus osavallakogu koosolek. Kuni esimehe valimiseni juhatab koosolekuid osavallakogu vanim osavallakogu kohalolev liige.

(5) Osavallakogu liikmel on õigus kohapeal esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Protesti rahuldamise otsustab osavallakogu avalikul hääletamisel.