Nätsi-Võlla looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Art. 1Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Pärnu maakonnas Audru vallas Soeva, Aruvälja, Soomra, Eassalu, Kõima ja Kärbu külas, Tõstamaa vallas Kiraste, Männikuste, Ermistu ja Alu külas ning Koonga vallas Peantse, Kalli ja Palatu külas asuv ala, mille nimeks saab Nätsi-Võlla looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta ja taastada väärtuslikke soo- ja metsaökosüsteeme ja niidukooslusi ning kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti;

2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas: huumustoitelised järved ja järvikud (3160) 3 , liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) kaitsta neid liike ja nende elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), väikepistrik ( Falco columbarius ), kassikakk ( Bubo bubo ), tutkas ( Philomachus pugnax ), rohunepp ( Gallinago media ), laululuik ( Cygnus cygnus ), teder ( Tetrao tetrix ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), händkakk ( Strix uralensis ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), musträhn ( Dryocopus martius ), hallpea-rähn ( Picus canus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), mudatilder ( Tringa glareola ) ja sookurg ( Grus grus );

4) kaitsta direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on piilpart ( Anas crecca ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), sõtkas ( Bucephala clangula ), tuttvart ( Aythya fuligula ), rabapüü ( Lagopus lagopus ), väike-koovitaja ( Numenius phaeopus ), mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), kiivitaja ( Vanellus vanellus ) ja suurkoovitaja ( Numenius arquata );

5) kaitsta kaitsealust linnuliiki hallõgijat ( Lanius excubitor );

6) kaitsta järgmisi kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti: kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), sookäpp ( Hammarbya paludosa ), jumalakäpp ( Orchis mascula ), eesti soojumikas ( Saussurea alpina ssp. estonica ), kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum ), laialehine neiuvaip ( Epipactis helleborine ), harilik käoraamat ( Gymnadenia conopsea ), suur käopõll ( Listera ovata ), pruunikas pesajuur ( Neottia nidus-avis ), vööthuul-sõrmkäpp ( Dactylorhiza fuchsii ), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ), kahelehine käokeel ( Platanthera bifolia ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ), siberi võhumõõk ( Iris sibirica ), harilik porss ( Myrica gale ) ja harilik ungrukold ( Huperzia selago ).

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.