Sillamäe linna raamatupidamise sise-eeskiri Art. 42Nõuete ja ettemaksete kajastamine

(1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ toodud printsiipidest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 „Rendiarvestus“.

(2) Nõuded, ettemaksed ja kohustised kajastatakse tekkepõhiselt kontoplaanis sõltuvalt nende sisust ja jaotatakse lühi- või pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab arvestatuna kuni üks aasta või kauem.

(3) Nõuded, ettemaksed ja kohustised kajastatakse selle asutuse bilansis, kes esindab omavalitsust nõude sissenõudmisel või kes on juriidiliselt kohustatud kohustist täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustisi täitnud.

(4) Nõuete arvestus lapsevanematega või teiste isikutega õppe- ja kohatasude, toitlustamise või muu teenuse eest toimub Linna Raamatupidamises hallatava asutuse poolt antud andmete alusel.

(5) Hallatavate asutuste nõuete arvestust peavad raamatupidajad, kes korraldavad asutuse raamatupidamisarvestust. Arved koostatakse hallatava asutuse poolt antud andmete alusel, asutuse juht edastab trükitud arve nõude saajale.

(6) Koostatud ja kliendile väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarvete koostamisel jälgitakse tekkepõhilise printsiipi.

(7) Ettemaksete tegemist võimaluse korral välditakse.

(8) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi omavahel kokku.

(9) Vähemalt iga kvartali lõpuks hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust.

(10) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:

1) 90 - 180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

(11) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis.

(12) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, millal laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(13) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(14) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

(15) Nõuete lootusetuks tunnistamine toimub Sillamäe linna põhimääruses sätestatud korras.

(16) Ettemaksena saadud tulu võetakse esmalt arvele kohustisena ning kantakse tuluks perioodis, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(17) Nõuete kajastamise õigsuse eest asutuse raamatupidamisarvestuses vastutab vanemraamatupidaja, kes korraldab asutuse raamatupidamisarvestust.