Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, vedelkütuste Art. 12Laevakütuste seire

(1) Laevakütuste seiret teeb Keskkonnaamet, kes vajaduse korral kaasab akrediteeritud kütuselabori ning teeb järgmisi toiminguid:

1) võtab IMO suuniste kohaselt laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse tarnimise ajal kütuseproovi kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;

2) võtab proovi laeva pardal põletamiseks määratud laevakütuse tankidest ning, niivõrd kui see on teostatav, laeva pardal asuvatest suletud mahutitest kütuse keskkonnanõuetele vastavuse määramiseks;

3) kontrollib logiraamatut ja laevakütuse saatelehti;

4) kontrollib laevale paigaldatud heitgaaside puhastussüsteemist väljutatavate heitgaaside mõõtmistulemusi;

5) kontrollib vajaduse korral punkri saatelehega kaasas olevat kütteõli representatiivset proovi.

(2) Kui Keskkonnaamet leiab, et laeval kasutatav laevakütus ei vasta käesoleva määruse § 7 lõikes 1, 3 või 4 esitatud keskkonnanõuetele, on Keskkonnaametil õigus nõuda, et laev esitaks kirjalikud tõendid:

1) meetmete kohta, mis on võetud nõuetele vastavuse saavutamiseks;

2) selle kohta, et reisikava kohaselt on püütud osta käesoleva määruse § 7 lõikes 1, 3 või 4 nimetatud keskkonnanõuetele vastavat laevakütust ja kui see ei olnud kavandatud kohas kättesaadav, siis prooviti leida alternatiivseid võimalusi nõuetele vastava kütuse saamiseks.

(3) Keskkonnaamet võtab arvesse kõik esitatud tõendid ja asjaolud, et kindlaks määrata vajalikud meetmed edasiseks tegevuseks.

(4) Kui laev on esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et käesoleva määruse § 7 lõikes 1, 3 või 4 nimetatud keskkonnanõuetele vastav laevakütus ei olnud kättesaadav, teavitab Keskkonnaamet sellest Euroopa Komisjoni ning Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni.