AÕKS Art. 161Enampakkumisel saadud tulu kasutamine

(1) Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Igal aastal kajastatakse riigieelarves selle aasta enampakkumise tulude ja neist tehtavate kulude maht. Riigi eelarvestrateegias märgitakse enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. Enampakkumise tulust kaetakse kauplemissüsteemi Eestiga seotud enampakkumise halduskulud.

(2) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026006&id=108112016015 määrusega.

(2¹) Riigieelarve eest vastutav minister kehtestab enampakkumisel saadud tulu jaotamise kriteeriumid käskkirjaga.

(2²) Enampakkumisel saadud tulu kasutamise seiramiseks moodustab kliimavaldkonna eest vastutav minister lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu vahendite kasutamise seirekomisjoni, mis koosneb ministeeriumite esindajatest.

(2³) Kliimavaldkonna eest vastutav minister teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 1 alusel kriteeriumite kehtestamiseks ettepaneku kooskõlastatult lõikes 2 2 nimetatud komisjoniga riigieelarve eest vastutavale ministrile iga aasta 1. novembriks.

(2⁴) Riigieelarve eest vastutav minister teeb koostöös kliimavaldkonna eest vastutava ministriga Vabariigi Valitsusele ettepaneku enampakkumisel saadud tulu kasutamise jaotuseks riigi eelarvestrateegias, arvestades riigieelarve seaduse §-s 34 1 sätestatud tähtaega ja käesoleva paragrahvi lõike 2 1 alusel kehtestatud kriteeriumeid.

(2⁵) Riigieelarve eest vastutava ministri ettepanekut enampakkumisel saadud tulu kasutamise jaotuseks riigi eelarvestrateegias tutvustatakse enne Vabariigi Valitsusele esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 2 nimetatud komisjonile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt riigi eelarvestrateegias määratud meetmete elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister ./dyn=130062026006&id=114102016007;117012017009;115092017009;129052018024;112062018016;116102018001;106032019020;113092019003;113122019018;128022020034;126062020018;128082020003;124092020001;110122020040;111122020010;126022021024;102072021012;124112021013;102032022010;103022023055;117022023002;114092023001;123122023030;123022024008;107052024011;116112024005;126112024008;106122024018;124042025007;103052025001;114052025001;102072025016;101082025003;119082025006;125112025012;106012026046;105032026004;110032026004;124032026004 kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu, sealhulgas Eestile solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil eraldatud lubatud heitkoguse ühikutest saadud kogutulu või selle tuluga samaväärne summa, kasutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise rahastamiseks. Need eesmärgid on:

1)

1¹) vähese ja nullheitega transpordiliikidele ja ühistranspordile, energiatõhusamale taristule ning säästvatele alternatiivkütustele üleminekut toetavate meetmete rakendamine, sealhulgas kliimasõbraliku reisijate- ja kaubaveo raudteetranspordi ning bussiteenuste ja tehnoloogia arendamine, merendussektori süsinikuheite vähendamine ja heitevabade jõuseadmete toetamine, ning selliste meetmete rakendamine, millega toetatakse lennujaamade süsinikuheite vähendamist;

2)

2¹) taastuvenergiaallikate ja elektrivõrkude väljaarendamine, et saavutada Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 seatud taastuvenergia ja elektrivõrkude omavahelise ühendatuse eesmärgid, samuti teiste selliste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja kestlikule vähese süsinikdioksiidi heitega majandusele, panustamine energiatõhususe suurendamisse ning Euroopa Liidu eesmärgi saavutamisele kaasaaitamine, sealhulgas taastuvenergia tarbijate ja taastuvenergiakogukondade oma tarbeks elektri tootmine;

3) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine sektorites, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ;

4) väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamine energiatarbimisest tekkivate sotsiaalprobleemide lahendamisel, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tasude sihipärase vähendamise kaudu;

4¹) hoonete rekonstrueerimine ehitusseadustikus sätestatud hoonete energiatõhususe nõuete kohaselt, eelistades kõige madalama energiatõhususega hooneid, energiatõhususe suurendamine, parem soojustamine, kaugküttesüsteemide arendamine ning taastuvatel allikatel põhinevate kütte- ja jahutussüsteemide arendamine;

5) kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise ja kliimamuutuste mõjuga kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine;

6) panustamine ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi;

7) kliimamuutuste mõjuga kohanemine ja kliimamuutuste mõju leevendamine;

8) osalemine Eesti ja Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide algatustes, samuti kliimamuutuste leevendamise poliitika ja energiapoliitika planeerimises ning nende poliitikate tulemuslikkuse seires;

9) meetmete rakendamine raadamise vältimise ning turbaalade, metsade ja muude maismaa- või mereökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamiseks, sealhulgas selliste meetmete rakendamine, mis aitavad kaasa nende ökosüsteemide kaitsmisele, taastamisele ja paremale majandamisele, eelkõige merekaitsealadel, ning elurikkust soodustava metsastamise ja taasmetsastamise suurendamine, sealhulgas arenguriikides, kes on ratifitseerinud Pariisi kokkuleppe, ning kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kohanemise ja tehnoloogiasiirde hõlbustamine nendes riikides;

10) süsinikdioksiidi sidumine metsanduses ja mullas;

11) kauplemissüsteemi rakendamisega seotud kulude katmine;

12) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine kliimamuutuste mõju suhtes haavatavates kolmandates riikides;

13) oskuste omandamise ja tööjõu ümbersuunamise soodustamine, et aidata kaasa õiglasele üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, eelistades üleminekust kõige enam mõjutatud piirkondi, ning tööjõu täiendkoolituste ja ümberõppe toetamine sektorites, mis on potentsiaalselt mõjutatud kliimaneutraalsele majandusele üleminekust, sealhulgas merendussektoris;

14) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning erinevatest tööstussektoritest ja nende allsektoritest pärineva süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise toetamine, sealhulgas kolmandates riikides, ning uuenduslike süsiniku tehnoloogilise sidumise meetodite arendamine, näiteks süsiniku kogumine otse atmosfäärist ja selle säilitamine;

15) tõendatud positiivse keskkonnamõjuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77), artikli 19 lõikes 2 nimetatud aastaaruandele vastavate riiklike kliimadividendikavade rahastamine;

16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/956 I lisas nimetatud kaupadega seotud süsinikuheite vähendamise ja kliimaneutraalsele majandusele ülemineku toetamine, et leevendada nende kaupadega seotud võimalikku süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu, arvestades asjakohaseid riigiabi reegleid.

(4¹) Enampakkumisest saadud tulu kasutamise kavandamisel arvestatakse vajadusega jätkata kliimamuutustega seotud rahvusvahelise rahastamise suurendamist haavatavates kolmandates riikides.

(4²) Enampakkumisest saadud tulust toetatakse erasektori roheinnovatsiooni ning rohetehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu kooskõlas riigi eelarvestrateegia ja selles kavandatud meetmetega.

(4³) Enampakkumisel saadud tulust võidakse toetada tööstussektoreid või nende allsektoreid, mille puhul esineb süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht suurte kaudsete kulude tõttu, mille on põhjustanud lubatud heitkoguse ühikute tagastamise kulude edasikandmine elektrihinda.

(4⁴) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 3 nimetatud toetus peab olema suunatud kaitseks süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohu vastu ja vastama järgmistele tingimustele:

1) toetusest ei hüvitata tasuta eraldatavate lubatud heitkoguse ühikutega kaetavaid kaudseid kulusid;

2) toetus põhineb süsinikdioksiidi kaudsete heitkoguste eelmistel võrdlusalustel toodanguühiku kohta, mis arvutatakse konkreetse sektori või allsektori jaoks, korrutades kõige tõhusamale olemasolevale tehnoloogiale vastava elektritarbimise toodanguühiku kohta asjaomase Euroopa elektritootmise kombinatsiooni süsinikdioksiidi heitkogusega;

3) toetuse andmine on kooskõlas riigiabi reeglitega ega moonuta põhjendamatult konkurentsi.

(4⁵) Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks avaldab riigi eelarvestrateegia kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 3 nimetatud meetme eest vastutav ministeerium oma kodulehel teabe eelmisel aastal makstud toetuse kogusumma kohta sektorite ja allsektorite kaupa.

(4⁶) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 3 nimetatud toetuse maht on üle 25 protsendi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulust aastas, koostab riigi eelarvestrateegia kohaselt meetme eest vastutav ministeerium aruande, mis sisaldab:

1) põhjuseid, miks toetuse maht ületab 25 protsenti enampakkumisel saadud tulust;

2) meetmest toetust saavate suurte tööstustarbijate elektrihindu, arvestades teabe avalikustamise reegleid;

3) teavet muude meetmete kohta süsinikdioksiidi heitega seotud kaudsete kulude jätkusuutlikuks vähendamiseks keskpikas ja pikas perspektiivis.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2 1 ja 4 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks antavate toetuste hulgas antakse väikeelamutes taastuvenergia kasutuselevõtu ja küttesüsteemide uuendamise toetust.

(6) (7) Lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite kasutamiseks võib vahendite kasutaja sõlmida halduslepingu riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isikuga halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kohaldamata nimetatud seaduse § 6 lõiget 2. Halduslepinguga võib muu hulgas isikutele üle anda toetuste andmise ülesande ning kõigi selle ülesande täitmiseks vajalike toimingute sooritamise õiguse.

(7¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras võib ette näha, et toetuste taotlemise menetlusega ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus ning nende haldusülesannete kulude katmiseks võib saadud tulu kasutada.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab järelevalvet halduslepingu sõlminud vahendite kasutaja.

(9) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud halduslepingu alusel haldusülesande saanud isikul jätkata haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise vahendite kasutaja, kes on sõlminud asjaomase halduslepingu.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu kasutamisel ja käesoleva seaduse §-s 156 1 sätestatud lennukikütuste hinnavahe katmisel tuleb tagada, et viide rahastamisallikale on nähtav.

(11) Täpsemad tingimused teabe esitamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud enampakkumisel saadud tulu kasutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=130062026006&id=129102025008 määrusega.