PHS Art. 34Vanemahüvitise liigid ning vanemahüvitise saamise õiguse tekkimine ja lõppemine

(1) Vanemahüvitise liigid on ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis, jagatav vanemahüvitis ja lapsendaja vanemahüvitis.

(2) Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi.

(3) Vanemahüvitist on õigus saada samal ajal mõlemal vanemal:

1) ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise või jagatava vanemahüvitise saamise korral kuni 60 kalendripäeva;

2) lapsendaja vanemahüvitise saamise korral kuni 35 kalendripäeva.

(4) Vanemahüvitise samal ajal maksmise korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra.

(5) Kui vanemahüvitise taotleja on lapsendaja, eestkostja, hoolduspere vanem või vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane ning sama lapse eest on vanemahüvitist makstud teisele isikule, on uuel taotlejal õigus saada vanemahüvitist, välja arvatud lapsendaja vanemahüvitist, nende kalendripäevade võrra vähem, mille eest eelmisele taotlejale vanemahüvitist maksti.

(6) Kolmikute või enamaarvuliste mitmike sünni või enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral väheneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise periood hüvitise samal ajal saamise kalendripäevade võrra, kuid kõige rohkem 30 kalendripäeva võrra.

(7) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kellel oli vastavalt käesoleva seaduse § 35 lõikele 2 õigus ema vanemahüvitisele enne lapse sündi, õigus saada ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva. Kui ema on lapse surma päevaks kasutanud ema vanemahüvitist rohkem kui 70 kalendripäeva, on tal õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.

(8) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on isal õigus saada isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva olenemata sellest, kas ta on isa vanemahüvitise saamise õigust kasutanud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva või enne lapse surma.

(9) Kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi, on emal, kelle raseduse on tuvastanud arst või ämmaemand ja kellel ei ole õigust ajutise töövõimetuse hüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel, õigus saada ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast.

(9¹) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõike 7, 8 või 9 alusel.

(10) Isikule, kellel on õigus vanemahüvitisele ja kellel tekib see õigus ka seoses teise lapse või teiste laste kasvatamisega, makstakse vanemahüvitist ühe lapse kohta isiku valikul järgmiselt:

1) eelmise lapse eest vanemahüvitise maksmise jätkamise korral väheneb hüvitise maksmise periood järgmise lapse eest nende kalendripäevade võrra, millal isikule makstakse jagatavat vanemahüvitist eelmise lapse eest;

2) järgmise lapse eest vanemahüvitise maksmise korral lõpeb eelmise lapse eest vanemahüvitise saamise õigus.