Psühholoogilise abi ja sotsiaalteenuse tagamine ning töövõim Art. 1Üldsätted

(1) Määrusega kehtestatakse Kaitseväe eelarvest:

1) kaitseväelasele, asendusteenistujale ja teenistusest vabastatud isikule sotsiaalnõustamise ja psühholoogilise abi tagamise tingimused, kord ja ulatus;

2) teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku puhul sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja abivahendite ostmise või üürimise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused, kord ja ulatus ning sotsiaalteenuste tagamise tingimused, kord ja ulatus selles osas, mis ei ole tagatud sotsiaalhoolekande seaduse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel;

3) teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isikule püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmise tingimused, kord ja ulatus selles osas, mis ei kuulu hüvitamisele puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.

(2) Tervisekahjustus on käesoleva määruse tähenduses kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastus või haigestumine. Isikul, kes taotleb väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, rehabilitatsiooniteenuse või abivahendi soetamise eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist riigi poolt või püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakulu katmist peab olema tuvastatud õigus saada teenistusalaseid tagatisi kaitseväeteenistuse seaduse §-s 202 sätestatud korras.

(3) Määruses käsitletakse psühholoogilise abi andmist ja sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses järgmisi teenuseid ning teenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist (edaspidi koos abi ):

1) sotsiaalnõustamine;

2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;

3) abivahendi ostmisel või üürimisel tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmine;

4) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus.

(4) Määruses käsitletakse püsiva töövõimetuse või puudega seotud lisakuludena (edaspidi lisakulud ) isikul tuvastatud püsivast töövõimetusest või puudest tingitud funktsioonihäire või takistuste vähendamiseks vajalikke kulutusi eluruumile, transpordile, abivahendite korrashoiule, enesehooldusele ja majapidamisele, kommunikatsioonivahendite kasutamisele, riietusele ja jalatsitele.

(5) Käesoleva määruse alusel isikule teenuste tagamist ja lisakulu hüvitamist korraldab asjaomane Kaitseväe struktuuriüksus või selle allüksus (edaspidi toetusteenuste keskus ).