Viljandi Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri Art. 24Materiaalne ja immateriaalne põhivara

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ 5 põhimõtetest ja RRÜ-s kehtestatud nõuetest. Erinõudena ei ole avaliku sektori üksustel lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (väljaarvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 2000 eurot ilma käibemaksuta.

(3) Erandina võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest:

1) maa;

2) kunstiväärtused;

3) raamatud avalikes raamatukogudes.

(4) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus vähemalt kapitaliseerimise alampiir).

(5) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele ja lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

(6) Iga põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaardil, millel säilitatakse detailne info põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaart on elektrooniline, mida on vajadusel võimalik esitada paberkandjal.

(7) Igale põhivara objektile, mida ei saa tuvastada ilma inventarinumbrita, kantakse peale inventarinumber, mis peab ühtima põhivarakaardile kantud inventarinumbriga.

(8) Amortisatsiooni arvestus.

1) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates põhivara kasutuselevõtmise kuust kuni selle täieliku amortiseerumiseni või kasutusest eemaldamise kuule eelneva kuuni.

2) Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvele võetud raamatuid ei amortiseerita.

3) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

4) Olemasolevate põhivarade amortisatsiooninormi ei muudeta, kui need ei ole oluliselt erinevad vara tegelikust elueast.

5) Kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse soetusmaksumust ja kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

6) Uutele põhivaradele kehtestatakse alljärgnevad amortisatsiooninormid: Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga Amortisatsiooninorm Hooned 20-50 aastat 2-5 % Rajatised 10-40 aastat 2,5-10% Masinad ja seadmed 5-10 aastat 10-20% Transpordivahendid 3-10 aastat 10-33% Arvutustehnika 2-3 aastat 33-50% Mööbel, bürooseadmed 5-10 aastat 10-20% Muu inventar 2-10 aastat 10-50% Immateriaalne põhivara 2-20 aastat 5-50%

7) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventuurikomisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, esitab ettepanekud amortisatsiooninormi muutmiseks.

8) Amortisatsiooninormi muutust kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides. Tagasiulatuvalt amortisatsiooni ümber ei arvestata.

9) Põhivarade väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine, moraalne vananemine jm) viiakse läbi allahindlus.

10) Põhivara allahindluse akti koostab vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon ja akti kinnitab vallavalitsus.

(9) Põhivara valitsemine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavara valitsemise korra alusel.

(10) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonikuluna.