Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudeg Art. 5Puude raskusastme tuvastamine lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel

(1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed.

(1¹) Puude raskusaste tuvastatakse lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, võttes arvesse järgmiste asjaolude samaaegset esinemist:

1) inimese tegevuse või tegevusetusega võib tekkida kahju inimesele endale või teiste inimeste elule, tervisele või varale;

2) lapse puhul ületab abivajadus lapsevanema tavapärase isikuhoolduse kohustust;

3) abivajadust põhjustav seisund on pikaajaline;

4) ravi, ravimid ja abivahendid ei kompenseeri terviseseisundist tulenevaid piiranguid.

(2) Lapsel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui kolmeks aastaks, välja arvatud juhul, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.

(3) Esmakordsel puude raskusastme taotlemisel ei tuvastata lapsel muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tavapäraselt puude raskusastet kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni. Puude raskusastme tuvastamine kestusega kuni 16-aastaseks saamiseni on tavapäraselt võimalik korduvhindamise tegemisel, kui lapsel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund.

(4) Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral lapsel puude raskusastme kestuse tuvastamisel on võimalik seda teha kuni 16-aastaseks saamiseni tavapäraselt alates lapse kolmandast eluaastast.

(5) Vanaduspensioniealisel inimesel ei tuvastata puude raskusastme kestust pikemalt kui viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui inimesel on muutumatu või progresseeruv püsiv seisund, mis ei ole kompenseeritav ravi, ravimite, abivahendite või teenustega.

(6) Arstiõppe läbinud isik annab arvamuse lapsel või vanaduspensioniealisel inimesel piirangute esinemise kohta järgmistes valdkondades ja funktsioonides:

1) liikumine – liikumisfunktsioon;

2) käeline tegevus – muu funktsioon;

3) suhtlemine – nägemisfunktsioon, kuulmisfunktsioon ning keele- ja kõnefunktsioon;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – muu funktsioon;

5) õppimine ja tegevuste elluviimine – vaimne funktsioon;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – vaimne funktsioon;

7) inimestevaheline lävimine ja suhted – vaimne funktsioon.

(7) Hinnatavates valdkondades esinevate piirangute hindamise tingimused ja hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmete arvväärtused on esitatud määruse lisas 1.

(8) Kui piirangud esinevad mitmes valdkonnas, tuvastatakse puude raskusaste selle valdkonna järgi, milles piirangud on suurimad.

(9) Kui lapse ja vanaduspensioniealise inimese tegutsemisvõimet valdkondade kaupa hinnates ei vasta piirangud puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid igapäevane tegutsemine on piirangute koosmõju tõttu raskendatud, tuvastatakse isikul erijuhtumina muu funktsiooni keskmine kõrvalekalle.

(10) Arstiõppe läbinud isiku arvamus lapse ja vanaduspensioniealise inimese kohta koosneb järgmistest andmetest:

1) andmed taotluse kohta;

2) tuvastatud puude raskusaste;

3) puude kestus;

4) põhjendus;

5) objektiivne staatus ja uuringutulemused;

6) tuvastatud funktsiooni kõrvalekalded ja nende raskusastmed;

7) hinnatud valdkondades esinevate piirangute raskusastmed;

8) diagnoosid, mida arstiõppe läbinud isik on arvamuse andmisel arvesse võtnud;

9) hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused ning neid kirjeldavad rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) koodid.