Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Silma looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Silma looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) 3 , liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

3) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need liigid on emaputk ( Angelica palustris ), kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), soohiilakas ( Liparis loeselii ), kõre ( Bufo calamita ) ja hink ( Cobitis taenia );

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-laukhani ( Anser erythropus ), hüüp ( Botaurus stellaris ), niidurüdi ( Calidris alpina schinzii ), mustviires ( Chlidonias niger ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), rukkirääk ( Crex crex ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), musträhn ( Dryocopus martius ), sookurg ( Grus grus ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio) , tutkas ( Philomachus pugnax ), sarvikpütt ( Podiceps auritus ), väikehuik ( Porzana parva ), täpikhuik ( Porzana porzana ), naaskelnokk ( Recurvirostra avosetta ), jõgitiir ( Sterna hirundo ), randtiir ( Sterna paradisea ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ), teder ( Tetrao tetrix ) ja läbirändavad linnud;

5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisas. See liik on põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii );

6) muid ohustatud ja haruldasi kaitsealuseid liike. Need liigid on mustsaba-vigle ( Limosa limosa ), väikekajakas ( Larus minutus ), hänilane ( Motacilla flava ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), hallpõsk-pütt ( Podiceps grisegena ), rooruik ( Rallus aquaticus ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ), klibutarn ( Carex glareosa ), põhjatarn ( Carex mackenziei ), lääne-mõõkrohi ( Cladium mariscus ), kahkjaspunane sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ), soo-neiuvaip ( Epipactis palustris ), harilik muguljuur ( Herminium monorchis ), hall käpp ( Orchis militaris ), karvane lipphernes ( Oxytropis pilosa ) ja rand-soodahein ( Suaeda maritima ).

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja seitsmeks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(4) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).