Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse otsustamiseks Art. 3Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskava andmed

(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan koosneb üld-, A-, B-, C- ja D-osast.

(2) (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani üldosa peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) Sotsiaalkindlustusameti koostatud teenusevajaduse otsuse number, mis märgitakse rehabilitatsiooniplaani numbrina;

2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja nimi, registrikood ja kontaktandmed;

3) rehabilitatsiooniplaani koostamise eest vastutava spetsialisti nimi ja kontaktandmed;

4) teenuse saaja nimi, isikukood, vanus, elukoht, kontaktandmed (e-posti aadress, postiaadress, telefoninumber) ja suhtluskeel;

5) teenuse saaja seadusliku esindaja või kontaktisiku nimi, isikukood, kontaktandmed (e-posti aadress, postiaadress, telefoninumber) ja suhtluskeel;

6) rehabilitatsiooniplaani koostamise periood ja kehtivuse periood.

(4) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani A-osa (kliendi andmestik) peab sisaldama järgmisi andmeid teenuse saaja kohta:

1) alusharidus: kui laps omandab alusharidust, siis omandamise viis, asutuse nimi ja kontaktandmed, vajaduse korral kommentaar (kodune, tavalasteaed, tavalasteaia erirühm, erilasteaed);

2) haridus: kui isik õpib, siis hariduse liik, asutuse nimi ja kontaktandmed, vajaduse korral kommentaar (põhiharidus, keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus, kõrgharidus, muu; vajaduse korral kommenteerida – hariduseta, lõpetamata, tavakool, tavakooli eriprogramm, tavakooli eriklass, erikool, koduõpe, muu);

3) omandatud eriala või kutse;

4) sotsiaalne staatus: kodune, õpilane, üliõpilane, töötab (ametikoha nimetus, koormus, töökorraldust puudutav info), ei tööta, vanaduspensionär, muu; kui valitakse „ei tööta”, siis põhjendus – ei ole kunagi tööl käinud, otsib tööd; kui kaua on töötu olnud, kas on registreeritud töötuna või mitte;

5) puude raskusaste ja kehtivus;

6) töövõime ulatus, töövõime kaotuse protsent või invaliidsusgrupp ja kehtivus;

7) perekonnaseis (vallaline, abielus, elab elukaaslasega, elab abikaasast lahus, lahutatud, lesk);

8) elukorraldus, vajaduse korral kommentaar (iseseisvalt, elamine kõrvalabiga, sotsiaal- või raviasutuses, muu);

9) sotsiaalvõrgustik (lähivõrgustiku liikmete nimed, vanus, seos teenuse saajaga; formaalse võrgustiku liikmete nimed, kontaktandmed, seos teenuse saajaga) ja kellega sotsiaalvõrgustiku liikmetest (sh teised teenuse saajaga seotud rehabilitatsiooniteenuse osutajad) on rehabilitatsioonivajaduse planeerimisel võrgustikutööd tehtud;

10) osutatavad ja viimase kahe aasta jooksul osutatud teenused (teenuse nimetus ja eesmärk, teenuseosutaja nimi ja kontaktandmed).

(5) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osa (terviseolukorra, tegevusvõime, osaluse ja keskkonnategurite (sh sotsiaalse keskkonna) uuring ja põhjendatud hinnang) peab sisaldama teenuse saajat hinnanud rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistide nime ja eriala nimetust, hinnangut teenuse saaja tegevusvõime kohta koos viitega allikale ning soovitusi isikule ja tema perele järgmistes valdkondades:

1) iseseisev toimetulek: hinnatakse toimetulekuoskusi, teistest sõltuvust igapäevatoimingutes, otsuste langetamisega seotud iseseisvust, kohanemisvõimet, elamistingimustest ja majanduslikust toimetulekust lähtuvat iseseisvust, kirjeldatakse terviseseisundit (sh psüühikahäire raskusastet) ja raviskeemi jälgimist ning toimetuleku seost terviseseisundi ja haigusteadlikkusega;

2) psühholoogiline tasakaal: hinnatakse käitumist, emotsionaalset seisundit, suhtlemis- ja kontaktivõimet, koostööoskusi, kognitiivseid protsesse ja isiksuseomadusi;

3) õppimine ja hariduse omandamine: hinnatakse õpioskusi, sealhulgas hariduslikke erivajadusi, võimeid (sh kommunikatsioonivõime), kutsesobivust ja kutsevaliku perspektiive, lähtudes kliendi motivatsioonist, püsivusest ja võimetest;

4) tööle saamine ja tööl püsimine: hinnatakse kutsesobivust ja töövõimalusi, lähtudes füüsilisest ja emotsionaalsest tegevusvõimest; hinnatakse ja uuritakse tegevuseeldusi; kirjeldatakse tegevusvõimet mõjutavaid muid tegureid;

5) sotsiaalne aktiivsus: hinnatakse kliendi kaasatust, osalusvõimet pärssivaid näitajaid ja arendamisvõimalusi;

6) elu- või töökoha kohandamine: nimetada, millised kohandamised on tehtud ja/või vajalikud;

7) abivahendi kasutamine: nimetada, milliseid abivahendeid kasutab ja millises keskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne); uute vajalike abivahendite puhul märkida abivahendi nimetus, ISO-kood vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lõike 2 alusel kehtestatud abivahendite loetelule, vajaduse põhjendus ja millises keskkonnas isik seda vajab (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne);

8) puude liik: psüühikahäire, vaimupuue, kõnepuue, kuulmispuue, nägemispuue, liikumispuue, liitpuue (liitpuude korral nimetada selle hulka kuuluvad puude liigid) või muud toimetuleku piirajad;

9) probleemid, valdkonnapõhised eesmärgid ja loodetav tulemus selgitatakse välja koostöös teenuse saaja ja/või tema esindajaga. Rehabilitatsiooni eesmärk ja tulemus peab olema isikukeskne, mõõdetav ja saavutatav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsuses märgitud ajavahemiku jooksul.

(6) Psüühikahäirega 16-aastase või vanema isiku kohta peab sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osa sisaldama järgmisi lisaandmeid:

1) vaenuliku ja/või ohtliku käitumise esinemine;

2) ennast kahjustava käitumise esinemine;

3) sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest;

4) vaimsed võimed.

(7) Lapse kohta peab sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani B-osa sisaldama järgmisi lisaandmeid:

1) last kasvatava isiku toimetulek oma rolliga tingituna vanemlikest oskustest, järelevalve tagamise võimalustest, tugivõrgustikust, last kasvatava isiku erivajadusest jm; rolliga toimetulekut mõjutavad riskitegurid (terviseolukord, puue, sõltuvusprobleemid vm); teadlikkus lapse erivajadusest ja motiveeritus info hankimiseks;

2) kuni 16-aastase lapse tegevusvõimest tuleneva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on tingitud erivajadusest, sealhulgas psüühilisest erivajadusest: vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas; vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäev läbi.

(8) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani C-osa (plaani tegevuskava) peab rehabilitatsiooniteenuse, erihoolekandeteenuse või muude teenuste ning tegevuste ja meetmete kohta sisaldama (iga teenuse, tegevuse ja meetme kohta eraldi) järgmisi andmeid:

1) teenuse, tegevuse või meetmega seotud otsesed eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks; eesmärgid peavad olema hinnangutes kirjeldatud probleemide, terviseolukorra, tegevusvõime, osaluse ja keskkonnateguritega kooskõlas, põhjendatud, isikukesksed ning mõõdetavad;

2) teenuse, tegevuse või meetme nimetus;

3) punktis 2 nimetatud teenuse raames osutatava teenuse või tegevuse nimetus ja kood, kui see on olemas;

4) teenuse osutamise minimaalne sagedus (nädalas/kuus/aastas) ja maht (tundides);

5) teenuse osutamise kestus ja vajaduse korral teenuste osutamise ajaline järjestus;

6) teenuse osutaja / teenust vahetult osutava spetsialisti eriala.

(9) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatav tegevuskava sisaldab käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 1 nimetatud andmeid otsese eesmärgi kohta ning punktides 2, 3 ja 6 nimetatud andmeid.

(10) Hinnangule ja tegevuskavale lisatakse teenuse saajat hinnanud spetsialistide kinnitus järgmises sõnastuses: „Olen teadlik rehabilitatsiooniplaanis antud hinnangutest ja tegevuskavast ning nõustun nendega” ja teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kinnitus järgmises sõnastuses: „Olen teadlik rehabilitatsiooniplaanis antud hinnangutest ja tegevuskavast, nõustun nendega ning täidan tegevuskava.” Kinnituse allkirjastab iga teenuse saajat hinnanud spetsialist ja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja ühel korral, märkides oma nime ja allkirjastamise kuupäeva.

(11) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani D-osa ja tegevuskava alusel osutatud teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja nimi;

2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsuse number ja kuupäev;

3) isiku nimi;

4) sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkond (elamine; õppimine; suhtlemine ja vaba aeg; töövõime eelduste arendamine / töötamine) ja seatud eesmärkide mõõdetavad tulemused (märkida, kas eesmärk on täidetud, osaliselt täidetud (märkida, millises osas eesmärk täideti ja mis jäi saavutamata) või täitmata);

5) põhilised asjaolud, mis takistasid eesmärgi saavutamist;

6) põhilised asjaolud, mis soodustasid eesmärgi saavutamist;

7) rehabilitatsiooniplaani muutmise põhjendus;

8) soovitused edaspidiseks (sh soovitused kodusteks tegevusteks), isikule vajalikud jätkuteenused, teenuse osutamise käigus selgunud abivahendite vajadus (märkida abivahendi nimetus ja millises keskkonnas isik seda vajab – lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum või universaalne; täiendavalt märkida abivahendi ISO-kood vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 48 lõike 2 alusel kehtestatud abivahendite loetelule);

9) hinnangu koostaja nimi, allkiri ja kuupäev.

(12) Eelmise rehabilitatsiooniplaani olemasolul võetakse selle täitmise tulemusi uue plaani koostamisel arvesse.

(13) Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani üldosa, A-osa ja B-osa täitmiseks, kui need on täidetud viimase kuue kuu jooksul Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamisel, võetakse aluseks varem kogutud andmed.