SHS Art. 160Üleminekusätted

(1) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib perekodu ja asenduskodu pere koosneda kuni kaheksast lapsest.

(1¹) Kohaliku omavalitsuse üksus võib enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud perekonnas hooldamise lepinguid jätkata, arvestamata käesoleva seaduse § 45 11 lõikes 4 sätestatut, kuni lapse asendushooldusteenuse osutamise vajaduse äralangemiseni, lapse 18-aastaseks saamiseni või § 45 9 lõikes 2 nimetatud ajani, kui see on lapse huvidest lähtuvalt vajalik.

(1²) Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud asenduskoduteenuse osutamise lepingud kehtivad edasi, need loetakse sõlmituks kohaliku omavalitsuse üksuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning nende sisu tuleb viia vastavusse käesoleva seaduse nõuetega 2018. aasta 31. detsembriks.

(1³) Teiste seaduste rakendamisel käsitatakse hoolduspere vanemana ka käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsioonis nimetatud lapse perekonnas hooldajat.

(1⁴) Enne 2018. aasta 1. jaanuari välja antud asenduskoduteenuse tegevusloa alusel asenduskoduteenust osutanud teenuseosutaja võib jätkata sama tegevusloa alusel asendushooldusteenuse osutamist perekodus ja asenduskodus.

(1⁵) Käesoleva seaduse § 45 13 lõike 1 punktis 12 nimetatud täienduskoolituse nõue peab olema täidetud 2020. aasta 31. detsembriks.

(1⁶) Enne 2018. aasta 1. jaanuari asenduskodusse suunatud ja seal täisealiseks saanud isikud võivad asendushooldusel viibida käesoleva seaduse §-s 45 16 nimetatud tingimustel kuni 2018. aasta 31. detsembrini.

(2) (3) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on vähemalt põhiharidus, kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele koolitusele ning kes vastab nimetatud paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele.

(4) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule osutada tegevusjuhendaja, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetele ja kes on registreerunud käesoleva seaduse § 86 lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega.

(5) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikule teenust osutada lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 6 nimetatud tegevusjuhendajale ka tegevusjuhendaja, kes vastab vähemalt ühele nimetatud paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudele, lõikes 3 kehtestatud nõudele ning kes on registreerunud lõike 7 alusel kehtestatud kava kohasele täienduskoolitusele tööks sügava liitpuudega või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutega.

(6) Enne 2009. aasta 1. jaanuari läbitud täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega on võrdsustatud § 86 lõikes 7 nimetatud koolitusega.

(7) Kuni 2019. aasta 31. detsembrini võib erihoolekandeteenust osutada tegevusjuhendaja, kellel on põhiharidus, kes vastab § 86 lõikes 3 sätestatud nõudele ning kes on läbinud nimetatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud kava kohase koolituse.

(7¹) Enne 2019. aasta 1. aprilli esitatud erihoolekandeteenuse saamise taotlusi, mille menetlustoimingutega ei ole 2019. aasta 1. aprilliks alustatud, menetleb Sotsiaalkindlustusamet 2019. aasta 1. aprillist kehtivatel tingimustel ja korras.

(7²) Enne 2019. aasta 1. aprilli erihoolekandeteenuse järjekorda pandud isikute, välja arvatud kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikute toetusvajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet enne isikule suunamisotsuse väljastamist, kuid hiljemalt 2022. aasta 31. märtsil.

(8) Alla 18-aastase isiku enne 2016. aasta 1. jaanuari esitatud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotlus vaadatakse läbi ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine otsustakse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud sotsiaalhoolekande seaduse redaktsiooni kohaselt.

(9) Alla 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini. Kui käesolevas lõikes nimetatud isikul ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, määrab rehabilitatsioonimeeskond rehabilitatsiooniplaani koostamisel selle kehtivuse.

(10) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ning kellel on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, osutades sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kuni rehabilitatsiooniplaani kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2018. aasta 31. detsembrini.

(11) Vähemalt 18-aastaselt isikult, kes on esitanud rehabilitatsiooniteenuse saamise taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari või kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamise otsus oli tehtud hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril ja kellel ei ole kehtivat rehabilitatsiooniplaani, võtab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, kui isikul tuvastatakse käesoleva seaduse § 62 kohaselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus.

(12) Isikul, kellele rehabilitatsiooniteenuse osutamine on otsustatud sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt, lõpeb õigus saada nimetatud redaktsiooni kohast rehabilitatsiooniteenust Eesti Töötukassa poolt tööalase rehabilitatsiooni otsuse tegemise kuupäevast või Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse tegemise kuupäevast arvates.

(13) Isik, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohane kvalifikatsioon rehabilitatsioonimeeskonna töös osalemiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsioonimeeskonna liikmena, võib olla rehabilitatsioonimeeskonna liige kuni 2019. aasta 31. detsembrini.

(14) Rehabilitatsiooniteenuse osutajaga sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni § 11 4 lõike 1 alusel sõlmitud halduslepingu kehtivus lõpeb 2015. aasta 31. detsembril.

(15) Rehabilitatsioonimeeskond peab vastama käesoleva seaduse § 68 lõikes 6 sätestatud nõetele hiljemalt 2020. aasta 1. jaanuaril.

(16) Kui isikul tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari, võtab Sotsiaalkindlustusamet alates 2016. aasta 1. jaanuarist teenuse rahastamise maavalitsuselt üle.

(17) Isikule maavalitsuse poolt väljastatud abivahendi kaart kehtib sellele kantud abivahendi nimetuse osas kuni käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähenduses abivahendi kasutusaja lõpuni.

(18) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 6 ja 7 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kellel tekkis õigus abivahendi ostmiseks, laenutamiseks või nendega seotud teenuste kulu kompenseerimiseks maavalitsuse otsuse alusel enne 2016. aasta 1. jaanuari.

(19) Käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikule, kellel muutub õigustatuse alus ning isikule, kelle abivahendi kaardi kehtivus on lõppenud, ei kohaldata käesoleva seaduse § 51 lõiget 4.

(20) Abivahendi müüja või üürija peab vastama käesoleva seaduse § 55 lõikes 4 nimetatud nõuetele hiljemalt 2017. aasta 1. jaanuaril.

(21) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja, kellel oli sotsiaalhoolekande seaduse kuni 2015. aasta 31. detsembrini kehtinud redaktsiooni kohaselt väljastatud tegevusluba rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks ning kes oli 2015. aasta 31. detsembri seisuga registreeritud majandustegevuse registris rehabilitatsiooniteenuse osutajana, võib nimetatud tegevusloa alusel teenust osutada kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

(22) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 nimetatud ning 2016. aasta 1. jaanuari aktiivsete juhtumite andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse järgmiselt:

1) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud andmed kolme kuu jooksul alates seaduse jõustumisest;

2) käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 8–10 nimetatud andmed kuue kuu jooksul alates seaduse jõustumisest.

(23) Käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku puhul on osalise või puuduva töövõime tingimus täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega 40–100 protsenti või isikule riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidsusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt arvatud vastavaks vanaduspensionieani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

(24) Käesoleva seaduse § 101 lõike 1 punktis 3 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 80 protsenti.

(25) Käesoleva seaduse § 101 lõike 2 punktis 2 ja lõike 3 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka isikul, kellel on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 90 protsenti.

(26) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 6 punktis 3 nimetatud ning 2017. aasta 1. jaanuari seisuga aktiivsete juhtumite andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse hiljemalt 2017. aasta 31. detsembriks.

(27) Alaealiste komisjonide menetluses olevad alaealise õigusrikkumise asjad, mida ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks lõpetatud, antakse üle lapse elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele, kes menetleb neid lastekaitseseaduse 6. peatükis sätestatud alustel.

(28) Järelevalve teostamist alaealiste komisjoni tehtud otsuse alusel mõjutusvahendi määramisest tulenevate kohustuste täitmise üle jätkab kuni mõjutusvahendi kohaldamise tähtaja lõpuni isik, kellele alaealiste komisjon on pannud järelevalve kohustuse.

(29) Enne 2018. aasta 1. jaanuari kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunatud lastele jätkatakse nimetatud koolis viibimise mõjutusvahendi või kohtumääruse alusel ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohaldamist. Pärast 2018. aasta 1. jaanuari kohaldatakse kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimisele ning kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel viibimisele kinnise lasteasutuse teenuse regulatsiooni.

(30) Käesoleva seaduse § 65 alusel sõlmitud tasu maksmise kohustuse ülevõtmise leping, mis on sõlmitud alaealise kohta, kellele on mõjutusvahendina määratud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine, kehtib lepingu tähtaja lõpuni.

(31) Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktides 11–14 nimetatud ning 2027. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2027. aasta 31. detsembriks.

(32) Sotsiaalteenuse osutaja, keda rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, on kohustatud kandma käesoleva seaduse § 144 lõike 1 punktis 11 nimetatud ning 2027. aasta 1. jaanuari seisuga kehtivad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse 2027. aasta 31. detsembriks.

(33) Enne 2018. aasta 1. jaanuari esitatud vajaduspõhise peretoetuse taotlusi menetleb, toetuse määrab ja toetust maksab kohaliku omavalitsuse üksus enne 2018. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.

(34) 2018. aastal vajaduspõhise peretoetuse maksete väljamaksmise korral on nendel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna iga lapse toimetulekupiir võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga.

(35) 2018. aastal riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude hüvitamiseks lahutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvale eelarveaastale eelnenud aasta kuludest eelmistel aastatel saadud vahendite jääk ning tulemus jagatakse neljaga.

(36) 2018. aastal ei tehta riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele väljamakseid vajaduspõhise peretoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitamiseks.

(37) Kohaliku omavalitsuse üksus võib 2018. aastal hüvitatud vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääki kasutada toimetulekutoetuse maksmiseks. Alates 2019. aastast võetakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksusele toimetulekutoetuse maksmise kulude hüvitamisel arvesse ka vajaduspõhise peretoetuse maksmise kulude jääk.

(38) (39)

(40) Käesoleva seaduse § 13 1 lõikeid 3–5 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.

(41) Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama käesoleva seaduse §-s 16 1 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.

(42) Käesoleva seaduse §-s 15 2 sätestatud puudega täisealise isiku abivajaduse esmakordse hindamise korral peab kohaliku omavalitsuse üksus võtma isikuga abivajaduse väljaselgitamise ja abi osutamise eesmärgil ühendust 90 päeva jooksul isikust teadasaamisest arvates.

(43) Kuni 2023. aasta 31. detsembrini kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 1 lõikes 5 sätestatud väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse kulude katmise puhul Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,06-kordset suurust.

(44) Käesoleva seaduse § 92 punktis 1 1 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti.

(45) Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule, kes on võetud töötamise toetamise teenuse järjekorda, kuid kellel ei ole tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduvat töövõimet või kes ei ole riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti, suunamisotsuse töötamise toetamise teenuse saamiseks, kui on täidetud muud käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimused.

(46) Käesoleva seaduse § 99 2 punktis 2 sätestatud puuduva töövõime tingimus on täidetud ka siis, kui isik on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud püsivalt töövõimetuks töövõime kaotusega vähemalt 80 protsenti.

(47) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2025. aasta 1. jaanuari igapäevaelu toetamise teenuse järjekorda võetud isiku erihoolekandeteenuse vajadust. Kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 99 2 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet teenuse osutamise vastavalt §-s 70 sätestatule ning teavitab isikut tema võtmisest päeva- ja nädalahoiuteenuse järjekorda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(48) Teenuse osutamise jätkamise isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2025. aasta 1. jaanuari suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku sagedusega kuni 21 või kuni 23 ööpäeva kuus, kellel tuvastatakse jätkuv vajadus samasisulise teenuse järele ning kes vastab pärast suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaega käesoleva seaduse §-s 99 2 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt §-s 70 sätestatule ning väljastab suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks vastavalt §-s 71 sätestatule.

(49) Sotsiaalkindlustusamet hindab enne 2026. aasta 1. septembrit selle isiku erihoolekandeteenuse vajadust, kellele Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud enne 2025. aasta 1. jaanuari suunamisotsuse igapäevaelu toetamise teenuse saamiseks soovitusliku sagedusega kuni 21 või kuni 23 ööpäeva kuus ja kelle suunamisotsuses märgitud teenuse osutamise tähtaeg on hilisem kui 2025. aasta 1. september. Kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 99 2 sätestatud päeva- ja nädalahoiuteenuse saamise tingimustele, otsustab Sotsiaalkindlustusamet isiku nõusolekul teenuse osutamise jätkamise vastavalt §-s 70 sätestatule ning väljastab uue suunamisotsuse päeva- ja nädalahoiuteenuse saamiseks vastavalt §-s 71 sätestatule. Uue suunamisotsuse tähtaeg ei tohi olla lühem kui enne 2025. aasta 1. jaanuari väljastatud suunamisotsuse tähtaeg.