SÜS Art. 19Hüvitise saamise õiguse lõppemine

(1) Õigus hüvitisele lõpeb:

1) hüvitise nõuetekohase ja täieliku andmisega;

2) kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele;

3) kui isik rikub pahauskselt käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud põhikohustust või seaduses hüvitise andmisega seotud kohustust või hüvitise andmise kõrvaltingimust, mille korral seadus sätestab õiguse lõppemise;

4) õiguse tekkimisega muule hüvitisele või muu hüvitise andmise algusega, kui seaduse kohaselt hüvitised asendavad üksteist ja seadus sätestab õiguse lõppemise;

5) hüvitise andmise otsuse tühistamise või kehtetuks tunnistamisega;

6) isiku surma korral;

7) hüvitisest loobumisega, kui seadus ei sätesta teisiti;

8) muul seaduses sätestatud juhul.

(2) Hüvitise andja poolt käesolevas seaduses sätestatud alusel rahalise hüvitise tasaarvestamine lõpetab isiku õiguse rahalisele hüvitisele tasaarvestatud ulatuses.

(3) Sellise rahalise hüvitise väljamaksmise nõue, mille maksmist alustati või mille saamist isik taotles enne surma, kuulub isiku pärandi hulka, välja arvatud juhul, kui hüvitis või selle andmisega seotud kõrvaltingimus on isikuga lahutamatult seotud.

(4) Seadus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise saamise õiguse lõppemise aluseid piirata.