Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu Art. 2Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) ohtlik aine – aine, mis on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355 – edaspidi CLP-määrus ), I lisa 2.–5. osas;

2) raskmetall – iga antimoni-, arseeni-, kaadmiumi-, kroom(VI)-, vase-, plii-, elavhõbeda-, nikli-, seleeni-, telluuri-, talliumi- ja tinaühend ning need materjalid metallilises vormis, juhul kui need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;

3) siirdemetallid – iga skandiumi-, vanaadiumi-, mangaani-, koobalti-, vase-, ütriumi-, nioobiumi-, hafniumi-, volframi-, titaani-, kroomi-, raua-, nikli-, tsingi-, tsirkooniumi-, molübdeeni- ja tantaaliühend ning need materjalid metallilises vormis, juhul kui need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;

4) polüklooritud bifenüülid ja polüklooritud terfenüülid (edaspidi PCB-d ) – PCB-d jäätmeseaduse § 27 1 lõike 3 tähenduses;

5) stabiliseerimine – protsess, mis muudab jäätmetes sisalduvate ohtlike koostisainete omadusi ja ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks;

6) osaliselt stabiliseeritud jäätmed – jäätmed, mis pärast stabiliseerimist sisaldavad ohtlikke koostisaineid, mille omadused ei ole muutunud täielikult mitteohtlikeks ja võivad eralduda keskkonda lühema, keskmise või pikema aja jooksul;

7) tahkestamine – protsess, mis muudab lisaainete abil ainult jäätmete füüsikalist olekut ega muuda nende keemilisi omadusi.