Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettev Art. 37Riigieksamitööde hindamine

(1) Riigieksamitöid hindavad korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud hindajad. Hindajate tegevust korraldab eksameid korraldav asutus vastavalt peadirektori kinnitatud töökorrale.

(2) Riigieksamit ettevalmistava komisjoni koostatud hindamisjuhend kirjeldab eksamitöö osade ning iga küsimuse ja ülesande osakaalu kogu riigieksamitöö hindamisel.

(3) Hindamisjuhendi täpsustamiseks tegelike riigieksamitööde põhjal, hindamisjuhendist ühese arusaamise kujundamiseks ja hindamise täpsustatud hindamisjuhendile vastavuse kontrollimiseks moodustab korraldava asutuse peadirektor käskkirjaga riigieksamitööde hindamiskomisjonid.

(4) Riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimees või aseesimees korraldab riigieksamitööde hindamise standardiseerimise, mille käigus vajaduse korral täpsustatakse hindamisjuhendit.

(5) Riigieksamitööde objektiivselt hinnatavaid eksamiosi hindab üks hindaja. Enne andmete arvutisse sisestamist kontrollitakse riigieksamitööde hindamiskomisjoni esimehe või aseesimehe juhtimisel 10% iga hindaja töödest, et veenduda hindamise vastavuses täpsustatud hindamisjuhendile. Kui mõni hindaja pole hindamisjuhendit korrektselt järginud, korraldab hindamiskomisjoni esimees või aseesimees selle hindaja hinnatud tööde ümberhindamise.

(6) Riigieksamitööde subjektiivselt hinnatavate eksamiosade lõpptulemus kujuneb kahe või kolme üksteisest sõltumatu hindamise tulemusena. Kui inglise keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatava eksamiosa esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 20 protsenti, hinnatakse eksamiosa kolmandat korda. Eesti keele riigieksamitöö subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb rohkem kui 30 protsenti. Pärast kolmandat hindamist kujuneb inglise keele või eesti keele riigieksami lõpptulemuseks kahe lähema hindepunktide arvu keskmine. Eesti keele kui teise keele riigieksami subjektiivselt hinnatavat eksamiosa hinnatakse kolmandat korda siis, kui esimese ja teise hindaja tulemus erineb 20 protsenti või rohkem. Kolmanda hindamise läbi viinud eksperdi hindamisotsus jääb eesti keele kui teise keele riigieksami lõplikuks tulemuseks.

(7) Keeleainete riigieksamite suulise osa vastuseid hindav hindaja ei tohi olla eksaminandi õpetaja.

(8) Eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa vastuseid hindavad kaks hindajat, kellest kumbki ei tohi olla eksaminandi õpetaja ja üks hindajatest ei tohi olla õpetaja eksaminandi koolist.

(9) Eesti keele kui teise keele eksami suulise osa juures viibib korraldava asutuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud välishindaja. Eksamit korraldav asutus võib eesti keele kui teise keele eksami suulist osa hinnata salvestiselt, andes sellest koolile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kolm päeva enne eksami algust teada. Sel juhul viibib eksamiruumis suulise osa läbiviimisel välisvaatleja.

(10) Välishindaja on erialalt eesti keele filoloog, kes on osalenud eksameid korraldava asutuse läbiviidaval hindajate koolitusel ja kelle ülesanne on hinnata eesti keele kui teise keele eksami suulise osa vastuseid ja jälgida eksamikorrast kinnipidamist.

(11) Inglise keeles omistatakse õpilasele B1-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 50–74 protsenti maksimumtulemusest ning B2-keeleoskustase, kui ta on saavutanud 75–100 protsenti maksimumtulemusest. Inglise keele B1- ja B2-keeleoskustaseme saavutamise tingimuseks on, et igas osaoskuses peab olema saavutatud vähemalt 1 protsent osaoskuse tulemusest. Käesoleva määruse § 34 lõike 1 punktides 10, 11 ja 12 esitatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui kõik eksamitöö osad ei ole tehtud.

(12) Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatavat Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit hinnatakse Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami hindamisjuhendite järgi.

(13) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam loetakse B1-tasemele sooritatuks, kui tase on saavutatud vähemalt kolmes osaoskuses.

(14) Kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identsed sõnastatud pikemad vabavormilised vastused (näiteks keeleeksami kirjutamisosas), ülejäänud vastuse loogikaga mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel, siis teavitab eksameid korraldav asutus sellest eksaminande. Eksaminandidel on kohustus eksameid korraldava asutuse poolt väljapakutud ajal ja kohas sooritada hindamisel tuvastatud kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise kahtlusega riigieksamiosa (samaväärsete ülesannetega) uuesti. Kui uuesti sooritamisel saab kinnitust, et eksaminand on eksami ajal kasutanud kõrvalist abi, siis hinnatakse kogu eksamitöö 0 punktiga. Eksaminandi mitteilmumisel hinnatakse eksamitöö 0 punktiga.

(15) Riigieksam on sooritatud, kui saavutatud on vähemalt üks protsent maksimaalsest tulemusest.

(16) Käesoleva määruse § 33 lõikes 9 punktides 3–5 loetletud nõuete rikkumisel loetakse rikutud kohad või loetamatud kohad veaks.