Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettev Art. 27Riigieksamid

(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritab õpilane riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Gümnaasiumi või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppiv õpilane saab õpingute jooksul iga riigieksami sooritada üks kord.

(2) Riigieksamite sooritamise õigus on ka:

1) põhihariduse baasil kutseõppeasutuses lõpukursusel õppival õpilasel;

2) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikul, kes ei ole antud õppeaines riigieksamit sooritanud;

3) varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isikul, kes soovib varasemat riigieksamitulemust parandada;

4) välisriigis või Eestis Eesti keskharidusele vastava haridustaseme omandanud või seda omandaval isikul;

5) kutseõppeasutuse õpilasel, kes ei ole lõpukursusel, kuid kellel on eksamiaine läbitud.

(3) Gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isik, kes on varasemalt sooritanud ühe käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–2 toodud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest, saab soovi korral sooritada veel ühel korral omal valikul ühe nimetatud eksamitest.

(4) Isik, kellel on gümnaasiumi õppeainete kooliastmehinded, koolieksami hinne ja õpilasuurimuse või praktilise töö hinne vähemalt rahuldav, kuid kellel on gümnaasium lõpetamata, kuna ta ei sooritanud riigieksameid, sooritab riigieksamid:

1) selle gümnaasium juures, kus ta õpib või õppis, kui ta teatab koolile oma soovist hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks, või

2) eksameid korraldava asutuse poolt määratud kohas, kui isik ei soovi või ei saa riigieksameid sooritada koolis, kus ta õpib või õppis (kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise tõttu või isiku elukoha vahetuse tõttu). Isik teavitab oma soovist eksamid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.

(5) Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel võib õpilane gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada eesti keele eksami asemel eesti keele kui teise keele eksami. Eesti keele tasemetunnistus (B2) väljastatakse juhul, kui eksaminand on saanud vähemalt 60 protsenti maksimaalsest tulemusest, kusjuures ühegi osaoskuse tulemus ei tohi olla 0 punkti. Käesoleva määruse § 34 lõike 1 punktides 10 ja 12 sätestatud juhtudel võib õpilasele anda tasemetunnistuse juhul, kui eksamitöö kõik osad ei ole tehtud.

(6) Õpilane, kelle õppekeel on viipekeel, võib valida kohustuslikuks eksamiks kas eesti keele või eesti keele kui teise keele eksami.

(7) Õpilane, kellel on gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt õigus sooritada eesti keele kui teise keele eksam eesti keele riigieksami asemel, ei pea sooritama eesti keele kui teise keele eksamit, kui talle on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning ta on selle esitanud koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.

(8) Matemaatika riigieksamil eristatakse gümnaasiumi riikliku õppekava kitsa matemaatika ainekavale ja laia matemaatika ainekavale vastavaid eksamitöid. Õpilane valib, kumma eksamitöö ta sooritab.

(9) Matemaatika riigieksam valmistatakse ette eesti ja vene keeles. Riikidevaheliste lepingute või Rahvusvahelise Bakalaureuse Organisatsiooni õppekava alusel võib kool kasutada ka teisi keeli. Teistes keeltes eksami läbiviimisel tagab kooli pidaja eksameid korraldavale asutusele lõpueksamite tõlkimis- ja hindamiskulude finantseerimise.

(10) Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelses osakonnas sooritatavat Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksamit tunnustatakse laia matemaatika riigieksamina.

(11) Eksameid korraldav asutus valmistab ette ja viib läbi inglise keele B1/B2-taseme riigieksami. Prantsuse ja saksa keeles saab sooritada riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami. Õpilane saab inglise keele riigieksamile lisaks valida ühe järgmiste eksamite hulgast:

1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);

2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel).

3)

(11¹) Inglise keeles saab sooritada riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge English C1 Advanced eksami.

(12) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamile või Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksamile registreerija võib lisaks valida inglise keele riigieksami, käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 esitatud rahvusvahelise eksami prantsuse keeles või käesoleva paragrahvi lõikes 11 1 esitatud rahvusvahelise eksami inglise keeles.

(13) Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada nende õpilaste puhul, kes õpivad koolis, millele Saksamaa Liitvabariigi Väliskoolivõrgu Büroo on andnud loa nende eksamite läbiviimiseks. Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamiga saab saksa keele riigieksami asendada Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelse osakonna õpilaste puhul.

(14) Käesolevas määruses riigieksamile ja lisaeksamile registreerimise ning eksamite korraldamise kohta sätestatut kohaldatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud rahvusvaheliste eksamite puhul, kui see ei ole vastuolus riikidevaheliste või rahvusvaheliste testimisasutustega sõlmitud lepingutega.

(15) Õpilane ei pea sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võõrkeele eksamit, kui ta on koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks esitanud vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini kehtiva eksamitunnistuse või tõendi, mis tõendab, et ta on sooritanud vähemalt B1 keeleoskuse tasemele ühe käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–2 nimetatud eksamitest või ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitest:

1) Cambridge English: B1 Preliminary (PET) (inglise keel);

2) Cambridge English: B2 First (FCE) (inglise keel);

3) Cambridge English: C1 Advanced (CAE) (inglise keel);

4) Cambridge English: C2 Proficiency (CPE) (inglise keel);

5) The International English Language Testing System (IELTS) (inglise keel);

6) Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT (inglise keel);

7) Pearson Test of English General (PTE General) (inglise keel);

8) Diplôme approfondi en langue française (DALF C1) (prantsuse keel);

9) Goethe-Zertifikat C1-tase (saksa keel);

10) Goethe-Zertifikat C2-tase (saksa keel);

11) TestDaF (TDN3) (saksa keel);

12) TestDaF (TDN4) (saksa keel);

13) TestDaF (TDN5) (saksa keel);

14) Österreichisches Sprachdiplom Zertifikat B1 (saksa keel);

15) Österreichisches Sprachdiplom B2 Mittelstufe Deutsch (saksa keel);

16) Österreichisches Sprachdiplom C1 Oberstufe Deutsch (saksa keel);

17) Saksa I astme keelediplomi eksam B1-tase (saksa keel);

18) Yleiset kielitutkinnot B1/B2-tase (soome keel);

19) Yleiset kielitutkinnot C1/C2-tase (soome keel).

(16) Kui õpilane on koolile 20. jaanuariks esitanud tunnistuse või tõendi käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–2 või lõikes 15 nimetatud eksami sooritamise kohta, teeb kool eksamitunnistusest või tõendist ja selle juurde kuuluvatest lisamaterjalidest ärakirja, kinnitab ametlikult nende õigsust ning saadab selle eksameid korraldavale asutusele, kes kontrollib selle põhjal käesolevas paragrahvis esitatud nõuete täitmist.

(17) Õpilasel on gümnaasiumiõpingute jooksul õigus sooritada üks käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1–2 ja lõikes 11 1 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest, juhul kui rahvusvahelise testimisorganisatsiooniga sõlmitud lepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Õpilasel on õigus sooritada võõrkeele eksam ka võõrkeeles, mida ta ei ole koolis õppinud.

(18) (19) Võõrkeele riigieksamit asendav rahvusvaheline võõrkeele eksam võib olla sooritatud enne gümnaasiumiõpingute algust.