Kaitseväe ja Kaitseliidu mootorsõiduki ning haagise tehnonõu Art. 2Terminid

(1) Sõiduki tehnonõuete kirjeldamisel kasutatakse käesolevas määruses peale liiklusseaduses sätestatutele järgmisi termineid:

1) aeglusti − seade, mis pikemaajalisel pidurdamisel vähendab sõidupiduri koormust ja rattapiduri temperatuuri;

2) E-reegel − Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni „Ratassõidukile ning sellel kasutatava või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskiri;

3) e-sertifikaat – vormikohane tunnistus Euroopa Liidu direktiivi nõuetele vastavuse kohta;

4) E-sertifikaat – vormikohane tunnistus E-reegli nõuetele vastavuse kohta;

5) eelik – iseseisev ratastega seade, millel võib olla haakeseade poolhaagise haakimiseks;

6) eesmine ääretulelatern – latern, mille tuli tähistab sõiduki esiosa asukohta ja laiust;

7) eesmine udutulelatern – latern, mille tuli valgustab kuni 30 meetri kaugusel sõiduki ees olevat ala;

8) elektrisõiduk − sõiduk, mille liikumapanev jõud kantakse ühe või mitme elektrimootori abil üle vähemalt ühele sõiduki veoteljele;

9) eriotstarbeline sõiduk – sõiduk, mille kere või varustus on spetsiaalselt kohandatud sõitjate või veoste veoks või erifunktsiooni täitmiseks;

10) kaksikautorong – autorong, mis on koostatud poolhaagisautorongist ja täis- või kesktelghaagisest;

11) kaugtulelatern – latern, mille tuli valgustab kaugel sõiduki ees olevat ala;

12) kesktelghaagis − jäigalt kinnitatud tiisliga haagis, mille teljed paiknevad ühtlaselt koormatud haagise raskuskeskme lähedal nii, et vedukile kantakse üle ainult väike staatiline vertikaalkoormus, mis ei ületa 10 protsenti haagise täismassist või 1000 kilogrammi, kusjuures arvestada tuleb väiksema väärtusega;

13) kolonnitulelatern − latern, mille tuli tähistab pimendusrežiimil sõiduki tagaosa;

14) koormusklass (inglise keeles military load classification , lühend MLC ) − näitaja, millega iseloomustatakse sõiduki liikumisel pinnasele või teerajatisele tekitatavat dünaamilist koormust;

15) käsipidur − mootorratta esiratta pidur;

16) küljeääretulelatern − latern, mille tuli tähistab sõiduki asukohta küljelt;

17) latern − tehisvalgusallika korpus koos reflektori, klaasi, hajuti ja muu sinna juurde kuuluvaga;

18) liigendbuss − M 2 - või M 3 -kategooria sõiduk, mille kaks või enam kere osa on liigendiga ühendatud, võimaldades sõitjatel takistuseta liikuda ühest kere osast teise;

19) lähitulelatern − latern, mille tuli valgustab vahetult sõiduki ees olevat ala ja mis oma konstruktsiooni tõttu ei pimesta vastusõitjaid;

20) maastikuhaagis – sõiduk, mis on valmistatud või kohandatud maastikusõidukiga haakes liikumiseks;

21) maastikusõidukirong – maastikusõidukist ja ühest või mitmest mis tahes haagisest koostatud sõidukite ühend;

22) mehhaniseeritud teenindusuks – uks, mis avaneb ja sulgub energiaallika arvel, kuid mida võivad nii seest kui ka väljast avada ja sulgeda juht või sõitja;

23) mootorsaan – maastikusõiduk, mis on jalaste ja roomikutega varustatud ja ette nähtud jääl või lumel liikumiseks ning millel on peale juhi istekoha kuni kaks istekohta;

24) ohtlike veoste veo sõiduk − mootorsõiduk või haagis, mis on ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe kohaselt ette nähtud ohtlike veoste veoks;

25) piduri juhtimisseade – seade, mille abil juht saab muuta pidurdusjõudu või peatada sõiduki;

26) piduriseade – sõiduki osade kogum, mille abil juht aeglustab sõiduki liikumiskiirust kuni seismajäämiseni ja kindlustab sõiduki paigalpüsimise;

27) piduritulelatern – latern, mille tuli annab teada sõidupiduri kasutamisest;

28) pimendustulelatern − latern, mille tuli on piiratud horisontaalse ja vertikaalse valgusava või valgustugevusega;

29) poolhaagis − haagis, mis on ette nähtud sadulvedukiga või eelikuga haakimiseks ja mis kannab neile üle olulist vertikaalkoormust;

30) poolhaagisautorong − autorong, mis on sadulhaakeseadme abil koostatud sadulveokist ja poolhaagisest;

31) poolroomikauto − mootorsõiduk, mis toetub osaliselt maapinnale roomikutega;

32) päevatulelatern − latern, mille tuli märgistab päeval liikuvat sõidukit eest;

33) pöördelatern − latern, mille tuli valgustab sõiduki pööramisel selle pöördesuunale vastava esinurga lähedale jäävat ala;

34) ratasmaastikusõiduk – maastikusõiduk, millel on vähemalt kolm ratast ja mille sisepõlemismootori töömaht ületab 90 cm³ ning mis on ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis vastab ka teel liiklemiseks ettenähtud nõuetele;

35) ratastraktor – traktor, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ning mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h ja suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Ratastraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine. Ratastraktor võib olla varustatud kaassõitja istmetega;

36) registrimass − juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei tohi ületada täismassi;

37) registriteljekoormus − registreerimisel määratud suurim teljekoormus, mis ei tohi ületada valmistaja poolt lubatud suurimat teljekoormust;

38) registreerimismärgitule latern − latern, mille tuli valgustab sõiduki tagumist registreerimismärki;

39) rikkepidur − reguleeritav pidur, mille abil saab juht sõidupiduri rikke korral sõiduki peatada ühe käega;

40) rivisõiduk − sõiduk, mis kuulub Kaitseväe üksuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil oleva üksuse varustusse;

41) roolimehhanism − seadmete ja osade kogum, mida juht kasutab sõiduki juhtrataste suuna muutmiseks;

42) roomik − ringlev kett või lint, millega sõiduk või selle haagis toetub maapinnale;

43) roomikauto − roomikutega mootorsõiduk;

44) roomikmaastikusõiduk – roomikmaastikusõiduk – maastikusõiduk, mis toetub roomikveermikule ja liigub roomikuil ning on ette nähtud maastikul sõitmiseks. Roomikmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis vastab ka teel liiklemiseks ettenähtud nõuetele;

45) roomiktraktor – traktor, mis liigub roomikutel ning mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h ja suurim lubatud sõidukiirus ei ületa 50 km/h. Roomiktraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või selle haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või haagise vedamine. Roomiktraktor võib olla varustatud kaassõitja istmetega;

46) rung − veoauto või veduk, millel puudub sadulhaakeseade ja pealisehitus;

47) seisupidur − pidur, mis toimib sõiduki ratastele otseselt, mehhaaniliselt ja juhi kohalolekuta ning kindlustab sõiduki paigalpüsimise ka teekaldel;

48) seisutulelatern − latern, mille tuli tähistab seisvat sõidukit, või ääretulelatern, mida kasutatakse seisva sõiduki tähistamisel;

49) soomusauto − ratas-, poolroomik- või roomiksõiduk, mis on soomustatud ning hea maastikuläbivusega, võib olla ette nähtud sõitjate või veose veoks;

50) suunatulelatern – latern, mille tuli annab teistele liiklejatele märku sõidukijuhi kavatsusest sooritada manöövrit;

51) sõidupidur − pidur, mis võimaldab juhil kontrollida sõiduki liikumist ning sõiduki kindlalt ja kiiresti peatada iga kiiruse, koormuse või teekalde puhul nii, et juht ei pea vabastama oma käsi rooliratta küljest;

52) taastatud rehv − rehv, mille taastamiseks on vahetatud selle protektor ehk turvis või protektor koos külgkattega;

53) tagumine udutulelatern − latern, mille tuli parandab sõiduki tagaosa märgatavust raske ilmaolu korral;

54) tagumine ääretulelatern – latern, mille tuli märgistab sõiduki tagaosa asukohta ja laiust;

55) tagurdustulelatern – latern, mille tuli valgustab sõiduki taga olevat ala tagurdamisel ja mis teavitab teisi liiklejaid sõiduki tagurdamisest;

56) tank – mootorsõiduk / liikurmasin, mis on soomustatud ja liigub roomikutel ning millel on statsionaarne relvasüsteem või kindla ülesande täitmiseks vajalik varustus;

57) teenindusuks − uks, mida kasutatakse sõitjate sõidukisse sisenemiseks ja sealt väljumiseks;

57¹) tõsteseade – seade lasti või inimese tõstmiseks või tõstmise teel ümberpaigutamiseks;

58) täishaagis − haagis, millel on vähemalt kaks telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ja mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis kannab vedukile üle mitteolulist staatilist alla 100-kilogrammist vertikaalkoormust. Poolhaagist haagituna eelikuga käsitletakse täishaagisena;

59) valgusdiood (inglise keeles light-emitting diode , lühend LED ) − valgusallikas, mille nähtava kiirguse elemendiks on üks või mitu injektsioon-luminestsentsi või fluorestsentsi tekitavat tahke aine siiret;

60) valgusallika moodul − konkreetse valgusseadme jaoks ettenähtud optiline osa, mis sisaldab ühte või mitut asendamatut valgusallikat ja mida saab seadme küljest eemaldada vaid tööriista kasutades. Valgusallika moodul on projekteeritud viisil, mis välistab mooduli asendamise muu tüübikinnituse saanud valgusallikaga, sealhulgas hõõg- või gaaslahenduslambiga;

61) varuväljapääs – väljapääs, mis on ette nähtud kasutamiseks erandolukordades ja mis võimaldab sõitjatel ohu korral sõidukist lahkuda;

62) veduk – mootorsõiduk haagise või haagiste veoks;

63) veoakud − akude kogum ehk patarei, mis toidab elektrisõiduki veomootorit ja kuhu salvestatakse selleks vajalik energia;

64) veotelje õhkvedrustus − vedrustussüsteem, mille puhul vähemalt 75 protsenti vedruefektist tekitatakse õhkvedrustusega;

65) väljapääs – teenindusuks.

(2) Ülevaatuse kirjeldamisel kasutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmisi termineid:

1) erakorraline ülevaatus – sõiduki, masina või maastikusõiduki ülevaatus, mille määrab õigusaktidega määratud korras liiklusjärelevalvet teostav isik pärast liiklust ohustavate rikete avastamist;

2) jääkressurss – mõtteline osa sõiduki, masina ja maastikusõiduki üldressursist, mille abil võib tehniliste tingimuste kohaselt sõidukit käitada;

3) kasutatud sõiduk – sõiduk, masin või maastikusõiduk, mis on olnud Eestis või mõnes teises riigis registreeritud või mis ei ole varem registreeritud, kuid mille valmistamisest on möödunud kolm või enam aastat;

4) kontrollkaart – dokument, mis koostatakse sõiduki, masina või maastikusõiduki korralisel, erakorralisel või korduvülevaatusel ning millele märgitakse avastatud rikked või puudused ja otsus sõiduki tehnoseisundi kohta;

5) korduvülevaatus – ülevaataja määratud ülevaatus sõidukile, masinale või maastikusõidukile, millel avastati korralisel ülevaatusel olulisi rikkeid või puudusi;

6) korraline ülevaatus – perioodiline sõiduki, masina või maastikusõiduki ülevaatus, mis toimub käesoleva määrusega ettenähtud mahus ja sagedusega;

7) registreerimiseelne ülevaatus – enne sõiduki, masina või maastikusõiduki registreerimist toimuv ülevaatus, mille käigus kontrollitakse sõiduki VIN-koodi (tehasetähise), margi ja mudeli vastavust dokumentidele ja nõuetele;

8) uus sõiduk – sõiduk, mis pärast valmistamist ei ole olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse ja mille valmistamisest on möödunud vähem kui kolm aastat;

9) üksikkorras valmistatud sõiduk – sõiduk, mis on valmistatud eritellimusel ühes eksemplaris;

10) ülevaataja – isik, kes kontrollib sõidukite tehnoseisundit;

11) ülevaatuspunkt – ruumid ja territoorium, mis on nõuete kohaselt varustatud sõidukite ülevaatuse tegemiseks.