Töölesaamist toetavad teenused Art. 6Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus ) § 2 lõigetele 3 ja 4 ja makstakse vastavalt ühendmääruse § 2 lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.

(2) Kui projekt teenib puhastulu, tuleb kohaldada puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut.

(3) Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

(4) Kulud, mis on tekkinud kuni kaks kuud enne käesoleva määruse § 12 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud voorulisel taotlemisel või jooksval taotlemisel taotluse esitamisest rakendusüksusele, on abikõlblikud, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimustele ning ei moodusta rohkem kui 5% projekti abikõlblikest kogukuludest, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot.

(5) Projekti tegevuste elluviimisega seotud kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra alusel arvestatuna projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest personalikuludest. Lubatud ühtne määr on 15%. Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud ning lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määra arvestuse aluseks on projekti tegevuste elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja § 3 lõikele 4.

(7) Kui projekti tegevuste raames on vajalik rentida või liisida mootorsõidukit, siis on selle liisimine ja rentimine abikõlblik hilisema väljaostukohustuseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse kokku on 300 eurot (koos käibemaksuga) kalendrikuus.

(8) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses.

(9) Kui projekti raames pakutakse tööpraktika teenust, siis on see abikõlblik järgmistel tingimustel:

1) projektis osaleja tööpraktika kestab ühe või mitme tööandja juures kokku kuni 42 praktikapäeva kolme (3) järjestikuse kuu jooksul;

2) projektis osaleja osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid mitte rohkem kui kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 16–17-aastane isik osaleb tööpraktikal vähemalt kolm tundi päevas, kuid mitte rohkem kui seitse tundi päevas ja 35 tundi nädalas.

(10) Tööandjale makstakse tööpraktika teenusel osalemisel juhendamistasu isiku tööpraktikal osaletud iga päeva eest ühe tööandja juures tööpraktika esimesel 21 praktikapäeval 100% ja järgneva 21 praktikapäeva eest 75% juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tunnis. Ühe tööpraktika juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.

(11) Tööpraktika teenusel osaleja vabatahtliku ravikindlustuse kulu Eestis on abikõlblik juhul, kui osalejal puudub kehtiv kindlustus ravikindlustuse seaduse alusel või kehtiv kindlustus lõppeb teenusel osalemise ajal.

(12) Kui projekti raames viiakse läbi tööklubi tegevusi, siis peab tööklubi toimuma kuni kolme järjestikuse kuu jooksul kokku vähemalt 20 tundi.

(13) Kui projekti raames pakutakse lapsehoiuteenust, siis on see abikõlblik, kui teenust osutab vastavat kvalifikatsiooni ja tegevusluba omav isik sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Lapsehoiuteenuse pakkumine on abikõlblik ainult juhul, kui teenust vajav sihtgrupi liige osaleb lapsehoiuteenuse osutamise ajal projekti tegevustes.

(14) Kui projekti raames pakutakse võla-, psühholoogilist või karjäärinõustamist, siis peavad nõustajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

1) võlanõustamisteenuse osutaja peab omama kutseseaduse alusel väljastatud võlanõustaja kutsetunnistust või peab omama kõrgharidust ja olema läbinud 160-tunnise võlanõustaja täienduskoolituse;

2) psühholoogiline nõustaja peab omama kõrgharidust psühholoogias ja omama vähemalt aastast individuaalse psühholoogilise nõustamise kogemust viimase viie aasta jooksul;

3) karjäärinõustaja peab omama kõrgharidust soovitavalt kasvatus- või sotsiaalteaduse erialal ning omama vähemalt aastast töökogemust karjäärinõustajana viimase viie aasta jooksul.

(15) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis on abikõlblikud järgmised kulud:

1) välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu, reisikulud);

2) teabeüritustel osalemiskulud;

3) teabeürituste korraldamiskulud Eestis.

(16) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude eelarvest.

(17) Rahvusvaheline koostöö on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest.

(18) Projekti sihtgrupil on õigus saada stipendiumi koolitusel ja tööpraktikal osalemise ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud isikul, kui ta on tööle asunud. Stipendiumi makstakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel kehtestatud määras. Stipendiumi määramise aluseks on osavõtugraafik.

(19) Projekti sihtgrupile makstakse sõidu- ja majutustoetust järgmiselt:

1) sõidu- ja majutustoetust määras ühe kilomeetri kohta ja mitte rohkem, kui kehtestatud päeva ülemmääras vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5;

2) sõidu- ja majutustoetust arvestatakse isiku elukoha ja projektis ettenähtud tegevuse toimumise koha lühima kahekordse vahemaa alusel;

3) sõidu- ja majutustoetuse maksmisel võetakse aluseks täiskilomeetrid. Täiskilomeetritest erinevad vahemaad ümardatakse täiskilomeetriteks. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata ning 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.

(20) Sõidu- ja majutustoetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 23 nimetatud isikule, kui ta on tööle asunud, ja juhul, kui tegevustes osalejatele on tagatud tasuta transport.

(21) Kui projekti raames soetatakse mööblit või täiendatakse olemasolevat veebipõhist kodulehte otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks, siis võivad need kulud kokku moodustada kuni 5% projekti abikõlblike kulude eelarvest. Mööbli ostmine on abikõlblik, kui ost on tehtud vähemalt 6 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

(22) Teenuse ostmisel ja transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata kulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.

(23) Projektis osaleja, kes on asunud tööle projekti raames koolitusel osalemise ajal, on õigus jätkata koolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni.

(24) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:

1) projekti üldkulud ja projekti administreerimisega seotud personalikulud kuludokumentide alusel;

2) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 mõistes erisoodustuselt, välja arvatud toitlustuskuludelt, makstav maks;

3) mootorsõiduki ja kinnisasja ost ja väljaostukohustusega liisimine;

4) mootorsõiduki remondi- ja tarvikute kulu, välja arvatud liising- või rendilepingust tulenevad korralised hooldustööd;

5) sihtgrupile makstavad riiklikud ning kohalike omavalitsuste toetused ja abirahad;

6) projekti sihtgrupile ühistranspordi, isikliku sõiduauto ja majutuskulude hüvitamine kuludokumentide alusel;

7) uuringud (sh analüüsid, kaardistused, va projekti sihtgrupi kaardistus enne projekti sihtgrupile suunatud tegevuste algust);

8) veebipõhiste lahenduste loomine, sealhulgas koduleht, e-õppematerjalid, e-käsiraamatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud olemasoleva veebipõhise kodulehe täiendamisega seotud kulud;

9) sõltuvusega seotud raviteenuste osutamine;

10) ettevõtluse alustamise toetuse andmine;

11) palgatoetusega tööle rakendumine;

12) tööandja investeeringute hüvitamine, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamine;

13) tööharjutuse teenuse osutamine;

14) kulud, mis on tekkinud varem kui kaks kuud enne käesoleva määruse § 12 lõike 3 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatut voorulisel taotlemisel või taotluse esitamist rakendusüksusele jooksval taotlemisel;

15) rahvusvahelise koostöö tegevuste kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud kulud.