Plahvatusohutsoonide määramise nõuded Art. 4Plahvatusohtliku gaaskeskkonna liigitamine

(1) Plahvatusohupiirkonna tsoonideks liigitamisel tuleb arvestada plahvatusohtliku gaasi eraldumise tõenäolist sagedust ja kestust, eraldumismäära, kontsentratsiooni, eraldumise kiirust, ventilatsiooni ja muid tsooni liiki ja ulatust mõjutavaid asjaolusid.

(2) Plahvatusohtliku gaaskeskkonna olemasolu tõenäosuse alusel eristatakse järgmisi tsoone:

1) tsoon 0 – piirkond, milles plahvatusohtlik gaaskeskkond on olemas pidevalt, pikaajaliselt või sageli;

2) tsoon 1 – piirkond, milles plahvatusohtlik gaaskeskkond võib normaaltalitlusel olemas olla juhuslikult;

3) tsoon 2 – piirkond, milles plahvatusohtlikku gaaskeskkonda normaaltalitlusel eeldatavasti olemas ei ole, kuid kui see tekib, siis on selle kestus üksnes lühiajaline;

4) ohutu piirkond – piirkond, milles plahvatusohtliku gaaskeskkonna esinemist pole oodata sel määral, et see nõuaks eriliste ettevaatusabinõude rakendamist seadmete konstrueerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel.