Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamis Art. 4Nõuded toetuse taotlejale

(1) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab tema eelmise majandusaasta põhitegevusala taotluse esitamise hetkel äriregistri andmetel olema justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK 2008 ) kohaselt üks järgmistest:

1) üheaastaste põllukultuuride kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 011);

2) mitmeaastaste taimede kasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 012);

3) taimede paljundamine (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 013);

4) loomakasvatus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 014);

5) segapõllumajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 015);

6) põllumajandust abistavad tegevusalad ja saagikoristusjärgsed tegevused (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 016);

7) metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 021);

8) looduslike materjalide kogumine, välja arvatud puit (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 023);

9) toiduainete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10);

10) joogi tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11).

(2) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud isik, peab ta vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja omatoodetud või töödeldud toodete ja saaduste turustamisest saadav müügitulu kas koos või eraldi oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, üle 4000 euro;

2) taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei olnud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui 0,7;

3) taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal või sellele vahetult eelnenud majandusaastal, mille majandusaasta aruande äriregistrile esitamise tähtpäev on möödunud, suurem kui üks;

4) taotlejal ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneril ei ole riikliku maksu võlga või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas;

5) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneri kohta ei ole taotluse esitamise tähtpäevale järgneva päeva seisuga karistusregistrisse kantud karistusandmeid loomakaitseseaduse §-s 66 1 , 66 2 või 66 6 , tarbijakaitseseaduse §-s 45, 46, 47 või 47 1 , väetiseseaduse §-s 37, jäätmeseaduse §-s 120, 120 1 , 125, 126, 126 1 või 126 6 , toiduseaduse §-s 53 1 , 53 2 , 53 3 , 53 5 või 53 6 , söödaseaduse §-s 33, 34 või 35 või karistusseadustiku §-s 52 2 , 55 1 , 364, 365, 372 või 375 sätestatud süütegude toimepanemise eest;

6) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partner ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

7) taotleja ja § 6 lõikes 1 nimetatud partner on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas;

8) taotleja ega § 6 lõikes 1 nimetatud partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti;

9) äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded peavad olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad või kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja selle äriregistrile esitamise tähtpäev ei ole saabunud, peavad olema kättesaadavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud.

(3) Taotlejaks oleva mittetulundusühingu puhul peab üksnes selle koosseisu kuuluva vähemalt kolme liikme põhitegevusalaks olema lõikes 1 nimetatud tegevusala ning need liikmed peavad vastama lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Kui taotlejaks on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud EIP töörühm, peab ta vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548) artiklis 55 sätestatud eesmärkidele, artikli 56 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 57 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuetele ning EIP töörühma liikmed peavad vastama lõike 2 punktides 3–7 sätestatud nõuetele. EIP töörühma liikmeteks olevad ettevõtjad peavad vastama lõikes 2 sätestatud nõuetele.

(5) Lõike 2 punktis 2 sätestatud võlakordaja võib olla suurem kui 0,7 taimekasvatussaaduste töötlemisega tegeleva taotleja puhul, kelle sätestatust suurem võlakordaja on tingitud tavapäraselt suurtest lühiajalistest kohustustest, mis moodustavad üle 50 protsendi taotleja kohustustest ja tulenevad tema tegevuseks vajalike sisendite hooajalisest kokkuostmisest. Tavapäraselt suureks loetakse selliseid lühiajalisi kohustusi, mis on samas suurusjärgus varasemate aastate vastavate kohustustega, mida kinnitavad taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtpäevad on möödunud.

(6) Lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud näitajate arvutamisel ümardatakse näitaja väärtus täpsuseni kaks kohta pärast koma.

(7) Vähese tähtsusega abi saaja peab lisaks vastama järgmistele nõuetele:

1) toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos selle toetuse raames antava abiga ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot;

2) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(9) Riigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.

(10) Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 1 lõike 4 punkti a kohaselt.