Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide Art. 14Kergliiklejale suunatud sihtpunktidele viitamise süsteem

(1) Käesolevas määruses käsitletakse kergliiklejana liiklejat, kellel liiklusseadusega on lubatud liigelda kõnniteel, jalgteel, jalgrattateel või jalgratta- ja jalgteel.

(2) Kergliikleja teekond võib, lisaks ainult temale suunatud teele, sisaldada ka sõidutee lõike ning jalgradu eeldusel, et ühislõigul on loodud kõigile liiklejatele tingimused ohutuks liiklemiseks. Kui kergliikleja ja mootorsõiduki teekond ühtib, piisab mootorsõidukile ettenähtud suunavatest märkidest.

(3) Sihtpunktid valitakse selliselt, et need sobiksid võimalikult hästi kergliiklejale, kes võib vaadeldavat teed kasutada.

(4) Kergliikleja sihtpunktidele viitamise süsteemi kavandades kontrollitakse selle sobivust piirkonna muude viitamise süsteemidega.

(5) Kergliikleja teekonna tähistamisel kasutatakse kaug-, kõrval- ja lähipunkte.

(6) Kaugpunkte kasutatakse pika teekonna tähistamiseks, andes liiklejale selge ettekujutuse teekonna üldisest suunast. Kergliikleja kaugpunktiks on oluline koht, nagu näiteks maakonna- ja vallakeskus. Asulas on kaugpunktiks ka käesoleva määruse paragrahvi § 4 lõikes 5 loetletud sihtpunktid.

(7) Kergliikleja kõrvalpunktiks on kergliikleja teekonnast eemal olev oluline sihtpunkt, paikkond ja üldist huvi pakkuv objekt, näiteks spordi- või puhkerajatis, vaatamisväärsus või kultuuriobjekt.

(8) Kergliikleja lähipunktiks on näiteks teekonna äärde jääv elamupiirkond, linnaosa, turismiobjekt, terminal, ujula, meditsiinikeskus, raudteejaam, vaatamisväärsus, tööstuspiirkond või tehnopark.