Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Art. 5Nõuded toetusõigusliku maa kohta

(1) Toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse:

1) põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri, köögivilja, maasikat, ravim- või maitsetaimi;

2) põllumaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti;

3) põllumaa kohta, millel kasvatatakse kuni neljal järjestikusel aastal heintaimi ja hiljemalt heintaimede kasvatamise neljandale järjestikusele aastale järgneval kohustuseaastal kasvatatakse seal punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri või hoitakse seda maad mustkesas;

4) põllumaa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põllumajandusministri 24. aprilli 2006. a määruses nr 56 „Söödakultuuride seemne kategooriad ning söödakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded” sätestatud nõuete kohaselt põldtunnustatud (edaspidi heinaseemnepõld );

5) mootorsõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ja punktides 1–4 nimetatud põllumajanduskultuuride, mustkesas hoitava maa või sööti jäetud maa vahel paikneva kuni viie meetri laiuse mitmeaastaste kõrreliste heintaimede ja teiste rohtsete õistaimede segust koosneva mitmeliigilise taimestikuga rohumaariba (edaspidi rohumaariba ) kohta.

(2) Kui lõike 1 punktis 4 nimetatud põllumaal kasvavale taimikule ei anta kohustuseaastal põldtunnustust, võib seda põllumaad lugeda toetusõiguslikuks lõike 1 punkti 3 tähenduses üksnes siis, kui seal ei ole heintaimi kasvatatud järjestikku rohkem kui neli aastat.

(3) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, võetakse arvesse kohustuseperioodile vahetult eelnenud iga aasta, millal seal kasvatati järjestikku heintaimi.

(4) Selle ajavahemiku arvutamisel, mille jooksul on põllumaad kasutatud heintaimede kasvatamiseks, loetakse nullaastaks:

1) heintaimede allakülvi aasta;

2) heintaimede külvi aasta, kui rohumaa rajatakse pärast 15. juunit maale, kus samal aastal kasvatati enne lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuure;

3) heintaimede külvi aasta, kui rohumaa rajatakse pärast 15. juunit maale, mida samal aastal hoiti mustkesas või söötis.

(5) Olemasoleva rohumaa ja heinaseemnepõllu uuendamine ilma lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumajanduskultuuri kasvatamiseta või mustkesas hoidmiseta ei katkesta selle vanust.

(6) Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse arengukava alusel antavat:

1) mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajandusega jätkamise toetust;

2) poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;

3) piirkondlikku mullakaitse toetust;

4) keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatuse eest;

5) piirkondlikku veekaitse toetust maa rohumaana hoidmise eest.

(7) Toetust ei anta toetusõigusliku maa kohta, mida on kohustuseaastal hoitud mustkesas või mis on jäetud sööti.

(8) Toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust. Toetust võib taotleda põllu kohta, mille pindala on vähemalt 0,3 hektarit.

(9) Põld lõike 8 tähenduses määratletakse, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607) artikli 67 lõike 4 punktis a sätestatust.