Piirkondlik mullakaitse toetus Art. 5Nõuded toetusõigusliku maa kohta

(1) Toetust võib taotleda taotleja poolt kasutatava vähemalt 0,3 hektari suuruse:

1) rohumaa kohta;

2) põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse viljapuid või marjapõõsaid.

(2) Toetust võib taotleda maa kohta, mille andmed on kantud maakatastriseaduse §-s 14 nimetatud maa kvaliteedi hindamise kaardile ning nendest nähtub, et taotletaval maal on 90 protsendi ulatuses turvasmullad või erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleks.

(3) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse arengukava alusel muud pindalatoetust, välja arvatud mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus ning kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

(4) Toetust ei anta püsirohumaa kohta, mis asub Natura 2000 võrgustiku alal ning mille muld on 100 protsendi ulatuses turvasmuld (edaspidi keskkonnatundlik püsirohumaa ).

(4¹) Toetust ei anta maa kohta, mis vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 79 „Perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetus” §-s 5 sätestatud toetusõigusliku maa nõuetele.

(4²) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” (edaspidi strateegiakava ) alusel:

1) keskkonnasõbraliku majandamise toetust;

2) ökoalade toetust;

3) mesilaste korjealade toetust;

4) mulla- ja veekaitsetoetust;

5) väärtusliku püsirohumaa toetust.

(5) Toetusõigusliku maa määratlemisel lähtutakse põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” §-s 5 sätestatust.

(6) Sellise maa püsirohumaaks muutumise arvestus, mis enne kohustuseperioodi algust ei olnud kasutuses püsirohumaana, jätkub pärast kohustuseperioodi lõppu.