Raku-, koe- ja elundidoonori valimise kriteeriumid, rakkude, Art. 7Doonorile ettenähtud kohustuslike laboratoorsete uuringute loetelu

(1) Miinimumnõudena tuleb doonorile teha laboratoorsed uuringud järgmiste nakkustekitajate markerite tuvastamiseks:

1) HIV-1 ja HIV-2 tuvastamiseks HIV-1, 2 antikehad;

2) B-hepatiidi tuvastamiseks HBs antigeen ja HBc antikehad;

3) C-hepatiidi tuvastamiseks HCV antikehad;

4) aktiivse süüfilise tuvastamiseks Treponema pallidum ’i antikehad;

5) HTLV I/II tuvastamiseks antikehade uuring doonoritele, kes ise või kelle seksuaalpartnerid elavad või pärinevad suure levimusega piirkonnast või kui doonori vanemad pärinevad nimetatud piirkondadest.

(2) Sugurakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringutele teha uuringud Neisseria gonorrhoeae , Trichomonas vaginalis’e ja Chlamydia trachomatis’e esinemise tuvastamiseks, perifeerse vere kromosomaalne uuring ning molekulaargeneetiline testimine tsüstilise fibroosi suhtes. Hankimise eest vastutava või pädeva isiku dokumenteeritud hinnangu alusel võib Trichomonas vaginalis’e uuringut mitte nõuda, kui sugurakud tuuakse sisse riigist, kus selle testimist ei nõuta.

(3) Munarakudoonorile tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetatud uuringutele teha uuringud fragiilse X-i sündroomi suhtes.

(4) Kui HBc antikehad on positiivsed ja HBs antigeen on negatiivne, on vajalikud edasised uuringud koos riskianalüüsiga, et määrata kindlaks rakkude, kudede või elundite vastavus kliinilise kasutamise nõuetele.

(5) Sõltuvalt riskianalüüsist võib käitleja sugurakudoonorile teha täiendavaid laboratoorseid uuringuid üle kanduda võivate nakkustekitajate ja geneetiliste haiguste suhtes.