ÜTS Art. 96Üleminekusätted

(1) Ühenduse tegevusluba, ühenduse tegevusloa tõestatud koopia, ühistranspordiluba, taksoveoluba, rahvusvahelise sõitjateveo õigus, sõidukikaart riigisiseseks ja rahvusvaheliseks bussiveoks ning taksoveo sõidukikaart, samuti bussi-, trammi- või trollibussiveo liiniluba, mis on vedajale antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtib loal või sõidukikaardil märgitud ajani.

(2) Avaliku teenindamise lepingud, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt, kehtivad lepingus sätestatud tähtaja lõpuni.

(3) Kehtiva ühistranspordiloa alusel antakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia tingimusel, et selle taotleja vastab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud nõuetele. Sellisel juhul annab ühenduse tegevusloa tõestatud koopia õiguse üksnes riigisiseseks sõitjateveoks ühistranspordiloa kehtivusajal ja sellekohane teave kantakse ühenduse tegevusloa tõestatud koopia märkuste lahtrisse.

(4) Kui ühenduse tegevusloa taotlejale on enne käesoleva seaduse jõustumist antud ühistranspordiluba, mille kehtetuks tunnistamisest ei ole möödunud kahte aastat ja kehtetuks tunnistamise põhjus on õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, keeldutakse taotlejale ühenduse tegevusloa andmisest.

(5) Vedaja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud liiniluba, peab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates esitama ja avaldama veotingimused, millega ta seda liini teenindab. Nimetatud kohustuse täitmise üle teostab käesoleva seaduse 12. peatüki alusel riiklikku järelevalvet valla- ja linnaliini puhul valla- ja linnavalitsus, maakonnaliini ning kaugliini puhul Transpordiamet.

(6) Käesoleva seaduse § 48 lõike 3 punktide 2 ja 3 alusel liiniloa andmisel või liiniloa alusel teenindatava kommertsliini sõiduplaani kinnitamisel või sellest keeldumisel arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud liiniloa kohta esitatud veotingimusi alates 30. päevast pärast nende esitamist.

(7) Kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates võib taksoveol sõidukijuhina töötada ka isik, kellele ei ole antud teenindajakaarti. [Lõige 7 kehtis kuni 31.03.2016.]

(8) Isik, kellele on antud enne 2011. aasta 4. detsembrit kehtinud nõuete kohaselt rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, ei pea veokorraldusjuhi koolituskursust läbima, koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama ega sellekohast ametipädevuse tunnistust omama. Sellisel juhul loetakse rahvusvahelise sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus bussiveol nõutavaks veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistuseks.

(9) Bussiveo korral ei pea veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega lõpueksamit sooritama isik, kes tõendab, et ta on enne 2009. aasta 4. detsembrit eelneva kümne aasta jooksul pidevalt juhtinud vedaja veotegevust.

(10) Isik, kellele on antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistus, võib töötada ühistranspordiluba omava ja vaid riigisiseseid vedusid teostava vedaja juures kuni ühistranspordiloa kehtivuse lõppemiseni. Kui see isik soovib saada ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldusjuhi ametipädevuse tunnistust, ei pea ta veokorraldusjuhi koolituskursust läbima ega koolituskursuse kirjalikku lõpueksamit sooritama osas, milles riigisisese sõitjateveo vedude eest vastutava isiku koolitustunnistuse saamisele eelnenud koolituskursusel läbitu kattub veokorraldusjuhi koolituskursusel läbitavaga.

(11) Andmed enne 2011. aasta 4. detsembrit antud ühistranspordilubade ja nendele tehtud rahvusvahelise sõitjateveo korraldamise õiguse kannete ning ühistranspordiloa alusel sõitjatevedu teostavatele vedajatele antud sõidukikaartide kohta säilitatakse ja avalikustatakse majandustegevuse registris.

(12) Riigisiseste liinivedude korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 4 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2021. aasta 28. veebruarini määruse (EÜ) nr 181/2011 sätteid, välja arvatud artikli 4 lõige 2, artikkel 9, artikli 10 lõige 1, artikli 16 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 17 lõiked 1 ja 2 ning artiklid 24–28.

(13) Liinivedudele, mille oluline osa, sealhulgas vähemalt üks sõiduplaanijärgne peatus, on väljaspool Euroopa Liitu, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 181/2011 artikli 2 lõike 5 alusel erandit, mille kohaselt ei rakendata kuni 2021. aasta 28. veebruarini määruse (EÜ) nr 181/2011 sätteid.

(13¹)

(14) Hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril asutavad omavalitsusüksused, kes ei ole seni ühegi piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmed, käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt piirkondlikud ühistranspordikeskused ühistranspordikeskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas või esitavad avalduse mõne olemasoleva piirkondliku ühistranspordikeskuse liikmeks astumiseks.

(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud piirkondlikele ühistranspordikeskustele tuleb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 alusel sõlmitava halduslepinguga anda asjakohased pädeva asutuse ülesanded, välja arvatud § 19 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud ülesanded ja § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses, täitmiseks hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuaril.

(16) Hiiu ja Saare Maavalitsused võivad hiljemalt 2017. aasta 31. detsembril sõlmitava halduslepinguga volitada Hiiumaa ja Saaremaa maakonnakeskuseks olevaid omavalitsusüksusi halduslepingu alusel täitma maakonna omavalitsusüksuste nimel asjakohaseid käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud ülesandeid, välja arvatud § 19 lõike 1 punktis 4 nimetatud ülesanded laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses.

(17) Kui omavalitsusüksus ei ole 2018. aasta 1. jaanuariks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 kohaselt ühistranspordikeskust asutanud või olemasoleva ühistranspordikeskuse liikmeks astunud, siis määrab ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt Maanteeameti peadirektor käskkirjaga mõne olemasoleva ühistranspordikeskuse asjaomase piirkonna §-s 16 nimetatud asjakohaseid ühistranspordi korraldamise ülesandeid täitma halduslepingu alusel.

(18) Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõlmitud avaliku teenindamise lepingute, välja arvatud § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametiga või maavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel piirkondlikule ühistranspordikeskusele. Kui halduslepingut sõlmitud ei ole, siis lähevad pädeva asutuse ülesanded üle Maanteeametile. Enne 2018. aasta 1. jaanuari maavalitsuse § 19 lõike 1 punkti 4 alusel sõlmitud laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluse avaliku teenindamise lepingute ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi § 19 lõike 1 punkti 2 alusel sõlmitud avaliku teenindamise lepingute puhul lähevad kõik pädeva asutuse ülesanded alates 2018. aasta 1. jaanuarist üle Maanteeametile.