ÜTS Art. 52Vedaja veokohustus liiniveol

(1) Vedaja on kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse tagamiseks.

(2) Liiniloa veotingimuste muutmist võib taotleda pärast ühe aasta möödumist ajast, kui liiniluba välja anti või veotingimusi muudeti. Enne nimetatud tähtaega esitatud taotluse võib jätta läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui:

1) kõik taotletavad muudatused suurendavad veoteenuse stabiilsust või kättesaadavust, sõitjate ohutust või sõidumugavust või aitavad muul viisil kaasa veoteenuse kvaliteedi parandamisele;

2) veoteenuse osutamisel on avaldunud vedajast sõltumatud asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik tagada liini ohutut või sõiduplaani järgset teenindamist.

(3) Riigisisese kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kinnitatud sõiduplaani kohaselt sõiduplaanile märgitud kuupäevast, mis ei tohi olla hilisem kui 90 päeva liiniloa andmise päevast arvates.

(4) Rahvusvahelise kommertsliiniveo korral on vedaja kohustatud alustama vedu kooskõlastatud sõiduplaani kohaselt 90 päeva jooksul kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.

(5) Liiniloa andja ja vedaja kokkuleppel võib riigisisese kommertsliiniveo liiniloale ning rahvusvahelisele liiniloale märgitud veo alustamise tähtpäeva määrata ka käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust hilisemaks kuupäevaks, kuid mitte hilisemaks kui 270 päeva liiniloa saamise päevast arvates ja rahvusvahelise liiniveo korral kõigi asjaomaste riikide liinilubade kättesaamise päevast arvates.

(6) Bussiveol peab maakonna- ja kaugliini, välja arvatud eriotstarbelise liini, alg- ja lõpp-peatus asuma terminalis või bussijaamas, selle puudumisel ettenähtud ning tähistatud peatuskohas. Sõitjate huve ja liikluse parema korralduse vajadust arvestades võib alg- ja lõpp-peatus olla suuremates transpordisõlmedes, nagu sadam, lennu- või raudteejaam, või mujal, kui see on varem kooskõlastatud valla- või linnavalitsusega ja vajaduse korral ka transpordisõlme omaniku või valdajaga.