FELS Art. 82Teisi lepinguriike puudutavate otsuste tegemise üldpõhimõtted

(1) Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmenetlusega seotud otsuste tegemisel arvestama oma otsuste võimalikku mõju teise lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsusele ja lähtuma otsuste tegemisel järgmistest põhimõtetest:

1) kriisilahendusmeetme rakendamisel on otsuste tegemine tõhus ja kriisilahenduskulud hoitakse tulemusliku otsuste koordineerimise ja kooskõlastamisega võimalikult väikesed;

2) otsuseid tehakse ja kriisilahendusmeetmeid rakendatakse õigel ajal ja vajaliku kiirusega;

3) otsuste tegemisel tuleb arvestada nende mõju asjaomaste lepinguriikide, sealhulgas olulise tähtsusega filiaalide asukohaks olevate lepinguriikide fiskaalseisule, kriisilahendusfondile ning hoiuste tagamise ja investeeringute tagamise süsteemile;

4) eesmärk on tasakaalustada erinevate lepinguriikide huve ja hoida ära lepinguriikide huvide ebaõiglane kahjustamine või ebaõiglane kaitsmine, sealhulgas lepinguriikidele ebaõiglase koormuse põhjustamine;

5) käesolevast seadusest tuleneva konsulteerimiskohustuse puhul tuleb kavandatava otsuse või meetme rakendamisel konsulteerida eelkõige nende asjaolude üle, millel on või tõenäoliselt on mõju Euroopa Liidus asutatud konsolideerimisgrupi ema- või tütarettevõtjale või selle filiaalile ja selle lepinguriigi stabiilsusele, kus selle grupi üksus või filiaal on asutatud;

6) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamisel järgitakse kriisilahenduskava käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud menetluse alusel, välja arvatud juhul, kui leitakse, et kriisilahendamise eesmärke on võimalik saavutada tulemuslikumalt muude meetmetega, mida kriisilahenduskavas ei ole ette nähtud.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teevad Finantsinspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank koostööd, et tagada koordineeritud ja tõhus kriisilahendust käsitlevate otsuste tegemine ja meetmete rakendamine.