FELS Art. 51Konfidentsiaalsusnõuded

(1) Varajase sekkumise meetmete rakendamise, kriislahendusmenetluse käigus või muu käesolevas seaduses sätestatud tegevuse käigus saadud dokumente, teavet ja selgitusi (edaspidi käesolevas paragrahvis informatsioon ) tuleb hoida konfidentsiaalsena. Nimetatud informatsiooni ei või edastada kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui:

1) see on vajalik käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks või varajase sekkumise meetmete, kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks;

2) informatsiooni esitatakse või edastatakse sellisel kujul, mille põhjal ei ole võimalik tuvastada krediidiasutuse või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluva isiku üksikandmeid, või

3) krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik on andnud eelneva nõusoleku informatsiooni edastamiseks.

(2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Rahandusministeeriumile, Eesti Pangale, Tagatisfondile, ajutisele erihaldurile, erihaldurile, moratooriumihaldurile, pankrotihaldurile, audiitoritele, võimalikele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse aktsiate omandajatele, teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustele, keskpankadele, ministeeriumidele, kriisilahendusfondidele ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele või kolmandate riikide kriisilahendusasutustele.

(2¹) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil edastada nimetatud informatsiooni Riigikontrollile, kui Riigikontroll vajab teavet, et hinnata Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkust finantskriisi ennetamise või lahendamise meetmete kohaldamisel.

(2²) Teise lepinguriigi pädevalt kriisilahendusasutuselt või Ühtselt Kriisilahendusnõukogult saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud.

(3) Kui Finantsinspektsiooni seaduse § 5 1 lõike 4 alusel kehtestatud sise-eeskirju teabevahetuse kohta on rikutud, hindab Finantsinspektsioon koostöös Eesti Pangaga rikkumise mõju finants-, rahandus- ja majanduspoliitikaga seonduvatele avalikele huvidele, füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduslikele huvidele ning kontrollidele, uurimisele või audiitorkontrollile. Teabe avaldamise mõju hindamine hõlmab finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduskavade ning kriisilahenduskõlblikkuse hindamise tulemuste avaldamise mõju eraldi hindamist.