Rechtsbibliothek und Fallanalyse · Österreich · Belgien · Europäische Union
LAWxPERT Anmelden Kostenloses Konto

FELS · Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus

FELS Art. 33Krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine

2. jagu Kriisilahenduskõlblikkus

In KraftAmtlicher Text

(1) Kui krediidiasutus ei kuulu konsolideerimisgruppi, hindab Finantsinspektsioon vajaduse korral pärast konsulteerimist nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, millisel määral krediidiasutus on kriisilahenduskõlblik, ilma et kriisilahendusmenetluses oleks vajalik eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi saamist või sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, või erakorralise avaliku toetuse saamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite saamist.

(2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik, ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana.

(2¹) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele hinnata vastavalt käesoleva peatüki 1. jaole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust iga allkonsolideerimisgrupi kohta eraldi.

(2²) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikute kriisilahenduskõlblikkuse hindamises.

(3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava.

(4) Krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel hinnatakse vähemalt järgmisi asjaolusid:

1) krediidiasutuse võimalus paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;

2) krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õiguslike ja organisatsiooniliste struktuuride kooskõla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;

3) kehtivate kokkulepete olemasolu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi oluliste töötajatega kindlustamiseks, infrastruktuuri toimimiseks, rahastuse ja likviidsuse tagamiseks ning kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;

4) krediidiasutuse teenuslepingute, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutamisega seotud lepingute püsivus ja täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral;

4¹) kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalne tegevuskerksus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatud teavitusi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest, kui see on asjakohane, ja määruse IV peatüki kohase digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemusi;

5) krediidiasutuse juhtimisstruktuuri asjakohasus krediidiasutuse teenuslepingutega seonduvate sise-eeskirjade järgimise haldamiseks ja tagamiseks;

6) niisuguse korra olemasolu krediidiasutuses, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;

7) kehtivad plaanid ja meetmed ettenägematu olukorra lahendamiseks, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;

8) juhtimisinfosüsteemide asjakohasus täpse ja kõikehõlmava teabe kogumise tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;

9) juhtimisinfosüsteemide suutlikkus pakkuda igal ajal krediidiasutuse tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet;

10) krediidiasutuse juhtimisinfosüsteemide testimise ulatus Finantsinspektsiooni välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;

11) krediidiasutuse suutlikkus tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimine nii kahjustatud krediidiasutuses kui ka uues krediidiasutuses, kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;

12) krediidiasutuse asjakohased protsessid, mis on vajalikud, et esitada Finantsinspektsioonile teave hoiustajate ja Tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud summade kindlaksmääramiseks;

13) kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis kirjeldust, et neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;

14) kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis kirjeldust, mis määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ja kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;

15) mis määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;

16) mis määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, seda sõltuvalt konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;

17) krediidiasutuse teisendatavate kohustuste summa ja liik;

18) kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis kas konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, investeerimisühingute või finantseerimisasutuste kriisilahendus võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;

19) teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsus;

20) kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahendusmeetmed ja -õigused, et toetada Finantsinspektsiooni kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, ning kui ulatuslik on Finantsinspektsiooni ja kolmanda riigi ametiasutuste vaheline kooskõlastatud tegevus;

21) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise võimalikkus viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid meetmeid ja õigusi ning krediidiasutuse struktuuri;

22) kas konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab Finantsinspektsioonil kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada, ilma et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;

23) kokkulepped ja viisid, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, kuhu kuuluvad eri riikides asutatud tütarettevõtjad;

24) kriisilahendusmeetmete ja -õiguste usaldusväärne kasutamine viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid ja õigusi, mida võivad rakendada kolmanda riigi ametiasutused;

25) mis määral saab adekvaatselt hinnata krediidiasutuse kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele;

26) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;

27) kuidas kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või finantsturgudele;

28) kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel võib olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.

(5) Krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:

1) krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või

2) kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ning väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale või filiaalile ning Eesti ja teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust tekitavate või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral.

(5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi haaravate sündmuste korral, lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või muul viisil nende täitmist tagada.

(6) Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.

(7) Allkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse kohta antud hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes.

Änderungsgeschichte
  • Redaktsioon jõustunud 2025-11-21