FELS Art. 24Nõuded konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingule

(1) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu võib sõlmida ainult olukorras, kus Finantsinspektsiooni ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste arvates ei vasta ükski kavandatud lepingu pooltest lepingu sõlmimise ajal käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele.

(2) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:

1) hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ja selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste üksuste mis tahes kombinatsioonis;

2) sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.

(3) Kui konsolideerimisgruppi kuuluv üks ettevõtja on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu tingimuste kohaselt nõus andma finantstoetust teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, võib leping sisaldada ka vastastikust kokkulepet, mille kohaselt toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on nõus andma finantstoetust toetust andvale ettevõtjale.

(4) Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu või muu hüvitise arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et vastav hüvitis määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Lepingu tingimused, sealhulgas finantstoetuse andmisel hüvitise arvutamine, peavad vastama järgmistele nõuetele:

1) lepingupool peab sõlmima lepingu vabal tahtel;

2) lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingu hüvitist kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;

3) enne finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade asjakohasest teabest finantstoetuse saaja kohta;

4) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav ning

5) finantstoetuse andmise lepingu hüvitise arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta konsolideerimisgrupivälistest sündmustest tulenevat eeldatavat ajutist mõju turuhindadele.

(5) Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad avalikustama, kas nad on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu sõlminud või mitte, samuti võimaliku lepingu üldtingimuste kirjelduse ja lepingupoolteks olevate teiste konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute nimed ning ajakohastama seda teavet vähemalt kord aastas. Avalikustamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.