FELS Art. 19Miinimumnõude kohaldamine konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutuse suhtes

(1) Finantsinspektsioon kehtestab miinimumnõude konsolideerimisgrupi tütarettevõtjast krediidiasutusele, kui see on asutatud Eestis. Miinimumnõude kehtestamisel võetakse arvesse käesoleva seaduse § 17 lõikes 7 sätestatud kriteeriume, eelkõige krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili.

(2) Krediidiasutus, kes on kriisilahendussubjekti või kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, täidab miinimumnõuet individuaalsel alusel.

(3) Individuaalse miinimumnõude täitmisest vabastatud käesoleva seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud hüpoteekkrediidiga tegelevat krediidiasutust ei arvestata kriisilahenduse konsolideerimisgrupi koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamisel konsolideeritud alusel.

(4) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja võib pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist otsustada kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud nõuet konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes, kes on kriisilahendussubjekti tütarettevõtja, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt.

(5) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 täidab Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, kuid on kolmanda riigi ettevõtja tütarettevõtja, miinimumnõudeid konsolideeritud alusel.

(6) Käesoleva seaduse § 8 1 lõike 3 kohaselt tuvastatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupi puhul järgivad krediidiasutus, kes on keskasutusega püsivalt seotud, kuid ei ole ise kriisilahendussubjekt, keskasutus, kes ei ole ise kriisilahendussubjekt, ja kriisilahendussubjekt, kelle suhtes ei kohaldata § 18 lõikes 2 2 nimetatud nõuet, § 17 3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuet individuaalsel alusel.

(7) Miinimumnõue, mida kohaldatakse käesolevas paragrahvis nimetatud krediidiasutuse suhtes, määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi ja kohaldatavuse korral ka käesoleva seaduse § 81 1 kohaselt ning vastavate sätestatud miinimumnõuete alusel.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude ühe või mitme järgmise kohustusega:

1) kohustustega, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille see on ostnud kas otse või kaudselt sama kriisilahenduse konsolideerimisgrupi ettevõtjate kaudu, kes ostsid kohustused käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluvalt ettevõtjalt, või mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluva olemasoleva aktsionäri jaoks ja mille see on ostnud, tingimusel et allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

2) kohustustega, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud kõlblikkuskriteeriumidele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punktid b, c, k, l ja m ning lõiked 3–5;

3) kohustustega, millest tulenevad nõuded rahuldatakse tavapärases maksejõuetusmenetluses pärast kohustusi, mis ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tingimusele ega ole kõlblikud omavahendite nõude täitmiseks;

4) kohustustega, mille suhtes kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 allahindamise ja teisendamise õigust viisil, mis on kooskõlas kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegiaga, eelkõige mõjutamata kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

5) kohustustega, mille omandamist ei rahasta otse ega kaudselt käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja;

6) kohustustega, mida reguleerivad sätted ei osuta otse ega kaudselt sellele, et käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluv ettevõtja võib kohustusi tagasi kutsuda, lunastada, tagasi maksta või tagasi osta muul juhul kui ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral, ning ettevõtja ei osuta sellele ka ühelgi muul viisil;

7) kohustustega, mida reguleerivate sätetega ei anta omanikule õigust kiirendada intresside või põhisumma tulevasi kavakohaseid makseid, välja arvatud käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja maksejõuetuse või likvideerimise korral;

8) kohustustega, millelt tehtavate intressi- või dividendimaksete suurust ei muudeta käesoleva paragrahvi kohaldamisalasse kuuluva ettevõtja krediidikvaliteedi alusel.

9)

10)

(8¹) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 5 ja 6 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõude lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustusele ühe või mitme järgmise omavahendiga:

1) esimese taseme põhiomavahend;

2) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate jaoks ja mille need on ostnud;

3) muu omavahend, mis on emiteeritud samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi mittekuuluvate ettevõtjate jaoks ning mille need on ostnud tingimusel, et allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-dele 56–58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle.

(8²) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4–7 ning §-s 19 1 nimetatud ettevõtja täidab miinimumnõuet konsolideeritud alusel, hõlmab selle ettevõtja omavahendite ja kõlblike kohustuste summa järgmisi kohustusi, mille on lõike 8 kohaselt emiteerinud Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtja, kes kuulub vastava ettevõtja konsolideerimisgruppi:

1) kohustused, mis on emiteeritud kriisilahendussubjekti jaoks ja mille ta on ostnud otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes ei kuulu käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud miinimumnõuet täitva ettevõtja konsolideerimisalasse;

2) kohustused, mis on emiteeritud olemasoleva aktsionäri jaoks, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi.

(8³) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 2 nimetatud kohustused ei või ületada summat, mis määratakse kindlaks, lahutades konsolideeritava tütarettevõtja suhtes kohaldatavast käesoleva seaduse § 17 lõike 1 alusel määratud miinimumnõude summast kõigi järgmiste elementide summa:

1) kohustused, mis on emiteeritud käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud nõuet konsolideeritud alusel täitva ettevõtja jaoks ja mille ta on ostnud kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu, kes kuuluvad vastava ettevõtja konsolideerimisalasse;

2) käesoleva paragrahvi lõike 8 1 kohaselt emiteeritud omavahendite summa.

(9) Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) kriisilahendussubjekt täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud miinimumnõuet konsolideeritud alusel;

2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele kriisilahendussubjektilt tütarettevõtjale, kelle suhtes on toimunud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 kohane kindlakstegemine, eelkõige juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede;

3) kriisilahendussubjekt tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on Finantsinspektsiooni finantsjärelevalvet teostava üksuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

4) kriisilahendussubjekti riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

5) kriisilahendussubjektile kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või kriisilahendussubjektil on õigus määrata ametisse või vabastada ametist enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

(10) Kui nii tütarettevõtja kui ka selle emaettevõtja on asutatud Eestis ning nad kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, võib Finantsinspektsioon loobuda miinimumnõude kohaldamisest sellise tütarettevõtja suhtes, kes ei ole kriisilahendussubjekt, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) emaettevõtja täidab käesoleva seaduse miinimumnõude konsolideeritud alusel emaettevõtja asukoha järgses lepinguriigis;

2) puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele emaettevõtjalt tütarettevõtjale, kelle suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, eelkõige juhul, kui emaettevõtja suhtes on võetud kasutusele kriisilahendusmeede või nendest alustest tulenevalt on kasutatud § 56 lõikes 1 nimetatud õigust;

3) emaettevõtja tõendab Finantsinspektsioonile seda rahuldaval viisil, et tütarettevõtja juhtimine vastab usaldatavusnõuetele, ja on järelevalveasutuse nõusolekul kinnitanud, et ta tagab tütarettevõtja võetud siduvate kohustuste täitmise, või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

4) emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise protseduurid hõlmavad ka tütarettevõtjat;

5) emaettevõtjale kuulub enam kui 50 protsenti tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest või emaettevõtjal on õigus määrata enamik tütarettevõtja juhtorgani liikmetest või nad tagasi kutsuda.

(11) Kui nii tütarettevõtja kui ka kriisilahendussubjekt on asutatud Eestis ja kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi ning käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 sätestatud tingimus on täidetud, võib Finantsinspektsioon lubada tütarettevõtjal käesoleva seaduse miinimumnõude täielikult või osaliselt täita kriisilahendussubjekti antava garantiiga, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) garantii antakse summas, mis on vähemalt samaväärne nõude summaga, mis sellega asendatakse;

2) garantii aktiveeritakse juhul, kui tütarettevõtja ei suuda tähtaja jooksul oma võlgasid tagasi maksta või muid kohustusi täita või tütarettevõtja suhtes on käesoleva seaduse § 56 lõike 1 alusel tehtud kindlaks, et esinevad allahindamise või teisendamise alused, olenevalt sellest, kumb toimub varem;

3) garantii on tagatud finantstagatiskokkuleppe kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.06.2002, lk 43–50) artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses vähemalt 50 protsendi ulatuses selle summast;

4) garantii tagatis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 197 sätestatud nõuetele ning see on pärast asjakohaselt konservatiivsete väärtuskärbete tegemist piisav, et katta käesoleva lõike punktis 3 nimetatud tagatud summa;

5) garantii tagatis on koormamata ja seda ei kasutata muu garantii tagatisena;

6) tagatisel on tegelik lõpptähtaeg, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72c lõikes 1 nimetatud lõpptähtaja tingimustele;

7) puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale, sealhulgas juhul, kui kriisilahendussubjekti suhtes on võetud kriisilahendusmeede.

(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punkti 7 kohaldamisel esitab kriisilahendussubjekt Finantsinspektsiooni nõudmisel sõltumatu kirjaliku ja põhjendatud õigusliku arvamuse või tõendab muul rahuldaval viisil, et puuduvad õiguslikud, regulatiivsed või rakenduslikud takistused tagatise ülekandmisel kriisilahendussubjektilt asjaomasele tütarettevõtjale.