FELS Art. 17Omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõue

(1) Krediidiasutus peab igal ajal täitma omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõuet (edaspidi käesolevas jaos miinimumnõue ).

(2) Miinimumnõue arvutatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summana ning seda väljendatakse protsentides:

1) koguriskipositsioonist, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3;

2) koguriskipositsiooni näitajast, mis on arvutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 429 ja 429a.

(2¹) Kohustused arvatakse kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste hulka üksnes siis, kui need vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 72a, 72b, välja arvatud lõike 2 punkt d, ja artiklis 72c sätestatud tingimustele.

(2²) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 2 1 käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses kõlblike kohustustena ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a või 92b nimetatud nõuetele vastavaid kohustusi, mis on määratletud nimetatud määruse artiklis 72k ning kindlaks määratud kooskõlas sama määruse II osa I jaotise 5.a peatükiga.

(2³) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses individuaalselt kohalduvate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid järgmiselt:

1) käesolevas seaduses sisalduvaid koguomavahendite suhtarvu nõudega seonduvaid viiteid tuleb vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktile c käsitada viitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 11 lõikele 1;

2) käesolevas seaduses sisalduvad koguriskipositsiooniga seonduvad viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikele 3 on viited Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavale nõudele, mis on korrutatud 12,5-ga.

(3) Hüpoteekkrediidiga tegelevad krediidiasutused, kes rahastavad ennast pandikirjade väljastamise kaudu ja kellel ei ole õigust hoiuste kaasamiseks, vabastab Finantsinspektsioon miinimumnõude täitmise kohustusest, kui:

1) selliste krediidiasutuste suhtes kohaldatakse tavapärast maksejõuetusmenetlust või käesolevas seaduses sätestatud aktsiate ja varade võõrandamise, sildasutuse loomise või vara eraldamise meedet;

2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud menetluse kohaselt kannavad kriisilahenduse eesmärkide täitmiseks kahju krediidiasutuse võlausaldajad, sealhulgas pandikirjade omanikud.

(3¹) Kohustused, mis tulenevad tuletisinstrumendi tunnustega võlainstrumentidest, sealhulgas struktureeritud väärtpaberid, ning vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud tingimustele, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 2 punkti l puhul, arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1) võlainstrumendist tuleneva kohustuse põhisumma on emiteerimise ajal teada, see on fikseeritud või suurenev ja seda ei mõjuta tuletisinstrumendi tunnus ning võlainstrumendist ja tuletisinstrumendi tunnusest tuleneva kohustuse kogusuurust saab igapäevaselt hinnata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 104 ja 105, lähtudes krediidiriskita võrdväärse instrumendi aktiivsest ja likviidsest kahesuunalisest turust;

2) võlainstrument sisaldab lepingulist tingimust, milles täpsustatakse, et nõude väärtus emitendi maksejõuetuse ja emitendi kriisilahenduse korral on fikseeritud või suurenev ning see ei ole suurem algselt makstud kohustuse summast.

(3²) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud võlainstrumentide, sealhulgas nende tuletisinstrumendi tunnuste suhtes ei kohaldata tasaarvestuse kokkulepet ja nende instrumentide väärtuse hindamisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 sätestatut.

(3³) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud kohustused arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka ainult kohustuste selles osas, mis vastab sama lõike punktis 1 nimetatud põhisummale või punktis 2 nimetatud fikseeritud või suurenevale summale.

(4) Kohustused, sealhulgas allutatud kohustused, mida ei kaasata täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite koosseisu, loetakse kõlblikuks ja need arvatakse omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) väärtpaberis väljenduv kohustus või muu võlainstrument on emiteeritud ja selle eest on täielikult tasutud;

2) võlainstrument ei kuulu krediidiasutusele ning krediidiasutus ei ole võlainstrumenti taganud ega garanteerinud;

3) krediidiasutus ei rahasta võlainstrumendi ostu otseselt ega kaudselt;

4) kohustuse täitmise järelejäänud tähtaeg on vähemalt aasta;

5) kohustus ei tulene tuletisinstrumendist;

6) kohustus ei tulene hoiusest, mis makstakse välja pankrotimenetluses esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1.

(4¹) Teisendatavad kohustused on kohustused ja kapitaliinstrumendid, mis ei ole esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, täiendavate esimese taseme omavahendite instrumendid või teise taseme omavahendite instrumendid ja mis ei ole käesoleva seaduse § 71 lõike 1 kohaselt kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast välja jäetud.

(4²) Kõlblikud kohustused on teisendatavad kohustused, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 või käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktis 1 sätestatud tingimustele, olenevalt sellest, kumb säte on kohaldatav, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 72a lõike 1 punktis b sätestatud teise taseme omavahendite instrumentide tingimustele. Allutatud kõlblikud instrumendid on instrumendid, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõigetes 3–5 sätestatud juhtudel.

(4³) Kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjast krediidiasutus emiteerib kohustusi olemasolevale aktsionärile, kes ei kuulu samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, kuid nimetatud tütarettevõtja ise kuulub kriisilahendussubjektiga samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi, arvatakse need kohustused kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summa hulka, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) kohustused emiteeritakse kooskõlas käesoleva seaduse § 19 lõike 8 punktiga 1;

2) selliste kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 56 ja 58 ei mõjuta kriisilahendussubjekti kontrolli tütarettevõtja üle;

3) selliste kohustuste summa ei ületa määra, mis saadakse, lahutades käesoleva seaduse § 19 lõigetes 2 ja 4–6 sätestatud väärtustest sellise kohustuste summa, mis on saadud kriisilahendussubjekti jaoks emiteeritud ja tema poolt kas otse või kaudselt teiste samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate kaudu ostetud kohustuste ning § 19 lõike 8 punkti 2 kohaselt emiteeritud omavahendite liitmise tulemusel.

4)

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud kohustus annab selle omanikule õiguse ennetähtaegsele tagasimaksmisele, on asjaomase kohustuse maksetähtaeg esimesel kuupäeval, millal selline õigus tekib.

(6) Kui kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt kinnitust, et mis tahes Finantsinspektsiooni otsus kohustuse allahindamise või teisendamise kohta on rakendatav selle kolmanda riigi õiguse kohaselt, võttes arvesse kohustust reguleeriva lepingu tingimusi, rahvusvahelisi kokkuleppeid või muid asjakohaseid asjaolusid seoses kriisilahendusmeetmete rakendamisega. Kui Finantsinspektsiooni hinnangul piirab kolmanda riigi õigus kohustuse allahindamise või teisendamise võimalikku rakendamist, siis ei võeta seda kohustust miinimumnõude täitmisel arvesse.

(7) Finantsinspektsioon kehtestab igale krediidiasutusele miinimumnõude. Finantsinspektsioon arvestab miinimumnõude kehtestamisel:

1) vajadust, et krediidiasutust saaks kriisilahendusmeetmeid rakendades tervendada, sealhulgas rakendades kohustuste teisendamise meedet, viisil, mis täidaks kriisilahendamise eesmärke;

2) vajadust, et krediidiasutusel oleks piisav hulk kõlblikke kohustusi kohustuste teisendamise meetme rakendamiseks kujul, mis võimaldab katta kahjumit ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus ja piisav avalik usaldus tema vastu;

3) vajadust tagada, et kui kriisilahenduskava näeb ette teatud kõlblike kohustuste väljaarvamise kohustuste teisendamise meetme kohaldamisalast vastavalt käesoleva seaduse §-le 72 või kui teatud kõlblikke kohustusi võib täielikult üle kanda nende omanikule, siis peab krediidiasutusel olema piisav hulk teisi kõlblikke kohustusi, mille arvel saaks kahjusid katta ja taastada krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite nõutud summa vastavalt krediidiasutuste seaduses sätestatud nõuetele, mis on olnud aluseks tegevusloa andmisel, et oleks tagatud krediidiasutuse tegevuse jätkuvus;

4) krediidiasutuse suurust, äri- ja rahastamismudelit ning riskiprofiili;

5) võimaliku Tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi vahendite kasutamise ulatust vastavalt Tagatisfondi seaduse §-le 41 1 ;

6) krediidiasutuse võimaliku maksejõuetuse mõju finantsstabiilsusele, sealhulgas seotust muude finantssüsteemi osalistega.

(7¹)

(7²) Miinimumnõude puhul ei võeta arvesse kohustusi, mille puhul krediidiasutus ei lisa lepingulistesse sätetesse käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud tingimust või mille puhul ei ole nimetatud tingimused kohaldatavad.

(8) Valdkonna eest vastutav minister ./../vaheleht.html võib kehtestada määrusega täpsemad omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude arvutamise alused.

(9) Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust igast Eestis asuvale ettevõtjale kehtestatud miinimumnõudest käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt, sealhulgas § 19 1 rakendamisest asjaomaste ettevõtjate kohta.

(9¹) Finantsinspektsioon esitab krediidiasutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise otsuse põhjendused koos asjakohaste hinnangutega. Krediidiasutuste seaduse § 104 2 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõude taseme muutumisel vaatab Finantsinspektsioon omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude otsuse läbi põhjendamatu viivituseta.

(9²) Investeerimisühingute puhul käsitatakse käesolevas seaduses olevaid täiendavate omavahendite nõuetega seonduvaid viiteid krediidiasutuste seaduse §-le 104 2 viidetena väärtpaberituru seaduse § 235 punktile 9.

(10) Tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul mitu nõuet või kohustust saab teisendada üheks netonõudeks, sealhulgas lepingu lõpetamisel toimuv tasaarvestus, mille puhul täitmist tingiva juhtumi toimumisel poolte kohustusi kiirendatakse, nii et need tuleb kohe täita, või need lõpetatakse, ning kummalgi juhul teisendatakse kohustused üheks netonõudeks või asendatakse ühe netonõudega. Tasaarvestuskokkulepe hõlmab ka lõpetamisel toimuvat tasaarvestust väärtpaberituru seaduse § 229 2 tähenduses ning makse- ja arveldussüsteemide seaduses sätestatud tasaarvestust.

(11) Vastastikune tasaarvestuskokkulepe on käesoleva seaduse tähenduses kokkulepe, mille puhul kaks või enam nõuet või kohustust kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse ja vastaspoole vahel võib teineteisega tasaarvestada.

(12) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral kasutab Finantsinspektsioon vähemalt üht järgmist abinõu:

1) õigust võtta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude suhtes meetmeid või kõrvaldada need pärssivad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 34 või 35;

2) krediidiasutuste seaduse §-s 86 50 nimetatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piirangute kohta sätestatut;

3) õigust teha ettekirjutuse krediidiasutuste seaduse § 104 alusel;

4) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise meetmeid.

(12¹) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud õiguse kohaldamist Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga.

(13) Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmata jätmise korral võib Finantsinspektsioon kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39 või 39 1 hinnata, kas krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks.

(14) Finantsinspektsioon konsulteerib Eesti Pangaga käesoleva paragrahvi lõikes 12 või 13 nimetatud õiguste kasutamisel.