FELS Art. 17¹Kõlblike kohustuste erisused

(1) Kriisilahendussubjekti suhtes, kes ei ole globaalne süsteemselt oluline ettevõtja ega kriisilahendussubjekt, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 1 lõiget 1 või 3, võib Finantsinspektsioon otsustada, et osa §-s 18 nimetatud nõudest täidetakse omavahenditega ja allutatud kõlblike kohustustega või § 17 lõikes 4 nimetatud kohustustega. Nimetatud erisust saab kasutada kuni summani, mis on kas kaheksa protsenti ettevõtja kohustuste kogusummast, sealhulgas omavahendid, või käesoleva seaduse § 17 4 lõikes 7 nimetatud valemi alusel saadud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) käesoleva seaduse § 17 lõigetes 2 1 , 2 2 ja 3 1 –3 3 nimetatud allutamata kohustustest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on krediidiasutuste seaduse §-s 131 nimetatud nõuete rahuldamise järjekorras sama nagu teatavatel kohustustel, mille puhul allahindamise ja teisendamise õigust käesoleva seaduse §-de 71 ja 72 alusel ei kasutata;

2) on risk, et tulenevalt allahindamise ja teisendamise õiguse kavandatud kasutamisest allutamata kohustuste puhul, mis ei ole välja jäetud allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 71 või 72, kannavad nimetatud kohustustega seotud nõuetega võlausaldajad suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärases maksejõuetusmenetluses toimunud likvideerimise korral;

3) omavahendite ja muude allutatud kohustuste summa ei ületa summat, mida on vaja selleks, et käesoleva lõike punktis 2 nimetatud võlausaldajad ei kannaks suuremat kahjumit, kui nad oleksid kandnud tavapärase maksejõuetusmenetluse käigus toimunud likvideerimise korral.

(2) Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab enam kui kümme protsenti selliste kohustuste summa, mis on välja arvatud või mis võidakse mõistliku tõenäosusega arvata välja allahindamise ja teisendamise õiguse kasutamisest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 71 ja 72, hindab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud riski.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 ning käesoleva seaduse § 17 4 lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võetakse tuletisinstrumendist tulenevad kohustused arvesse kohustuste kogusummas, lähtudes sellest, et vastaspoole tasaarvestuse õigusi tunnustatakse täielikult.

(4) Krediidiasutuse omavahendid, mida kasutatakse krediidiasutuste seaduse § 86 44 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmiseks, on kõlblikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse § 17 4 lõigetes 6 ja 7 nimetatud nõuete täitmiseks.

(5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva seaduse § 17 4 lõikes 7 nimetatud õigust kriisilahendussubjekti suhtes, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse § 18 1 lõiget 1 või 3 ning kelle puhul on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustest. Nimetatud õigust võib Finantsinspektsioon kasutada kuni 30 protsendi kriisilahendussubjektide puhul, kes on globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 1 lõiget 1 või 3 ning kelle puhul Finantsinspektsioon määrab §-s 18 sätestatud nõude.

(6) Finantsinspektsioon kaalub miinimumnõude määramisel järgmisi asjaolusid:

1) eelneva kriisilahenduskõlblikkuse hindamise käigus on kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivad takistused ning pärast käesoleva seaduse § 34 lõikes 4, 4 1 või 4 2 nimetatud meetmete võtmist ei ole krediidiasutus Finantsinspektsiooni nõutud aja jooksul teavitanud võetud abimeetmetest või kindlakstehtud oluliselt pärssivatest takistustest, mida ei saa kõrvaldada ühegi nimetatud meetme võtmisega ning § 17 4 lõikes 7 nimetatud õiguse kasutamine kompenseeriks osaliselt või täielikult kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu negatiivse mõju;

2) Finantsinspektsioon leiab, et kriisilahendussubjekti eelistatud kriisilahendusstrateegia teostatavus ja usaldusväärsus on piiratud, arvestades ettevõtja suurust, vastastikust seotust, tema tegevuse laadi, ulatust, riski ja tegevuse keerukust, tema õiguslikku staatust ja aktsionäride struktuuri, või

3) krediidiasutuste seaduse §-s 104 2 nimetatud nõue kajastab asjaolu, et kriisilahendussubjekt, kes on globaalne süsteemselt oluline ettevõtja või kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 18 1 lõiget 1 või 3, kuulub 20 protsendi kõige suurema riskitasemega krediidiasutuste hulka, kelle puhul Finantsinspektsioon määrab miinimumnõude.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud protsendimäära kohaldamisel ümardab Finantsinspektsioon arvutamise tulemusel saadud arvu lähima täisarvuni.

(8) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 või käesoleva seaduse § 17 4 lõikes 7 nimetatud otsuse üksnes pärast finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist.

(9) Kõlblike kohustuste kohta otsuse tegemisel võtab Finantsinspektsioon arvesse:

1) kriisilahendussubjekti omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud kõlblike kohustuste turu sügavust, olemasolu korral selliste instrumentide nõudeid hinnastamisele ja otsuse järgimiseks vajalike tehingute tegemiseks vajaminevat aega;

2) selliste kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele vastavate kõlblike kohustuste instrumentide summat, mille järelejäänud tähtaeg on otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga alla ühe aasta, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 17 4 lõikes 7 nimetatud nõuete kvantitatiivset kohandamist;

3) nende instrumentide, mis vastavad kõigile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 72a nimetatud tingimustele, välja arvatud nimetatud määruse artikli 72b lõike 2 punkt d, kättesaadavust ja summat;

4) kas selliste kohustuste summa, mis on käesoleva seaduse § 71 või 72 kohaselt välistatud allahindamise ja teisendamise õiguse kohaldamisest ning millest tulenevate nõuete rahuldamisjärk on tavapärases maksejõuetusmenetluses kõige esimesena rahuldatavate kõlblike kohustustega sama või need rahuldatakse pärast selliseid kõlblikke kohustusi, on oluline võrreldes kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustustega;

5) kriisilahendussubjekti ärimudelit, rahastamismudeli riskiprofiili ning stabiilsuse ja majandusele kasu toomise suutlikkust;

6) võimalike restruktureerimiskulude mõju kriisilahendussubjekti rekapitaliseerimisele.

(10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 4 tähenduses ei loeta välistatud summat oluliseks, kui välistatud kohustuste summa ei ületa viit protsenti kriisilahendussubjekti omavahendite ja kõlblike kohustuste summast. Kui välistatud kohustuste summa ületab esimeses lauses nimetatud piirmäära, hindab Finantsinspektsioon välistatud kohustuste olulisust.