KPS Art. 42Kutselise kalapüügi loa andmine ja tingimused

(1) Kutselise kalapüügi luba antakse aastas lubatud väljapüügimahu, püügipäevade arvu, püügivahendite arvu, laevade püügikoormuse või püügivõimsuse või kalalaevade arvu (edaspidi püügivõimalused ) piires tähtajaliselt ja mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks.

(1¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Läänemerel kastmõrra kohta või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka lubatud aastasaaki.

(1²) Kui on kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis nende püügivahenditega püügiks kutselise kalapüügi loa andmisel arvestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1 1 sätestatule ka püügivahendiga veealale väljumiste arvu.

(2) Püügipäev käesoleva seaduse tähenduses on kalendripäev, millal kalalaev viibib veealal, kus kalapüüki reguleeritakse, sõltumata sellest, kas kala tegelikult püütakse.

(3) Laeva püügikoormus on käesoleva seaduse tähenduses laeva kogumahutavuse või peamasina võimsuse ja püügipäeva korrutis.

(4) (5) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse järgmiseks aastaks jooksval aastal ajavahemikus 1. septembrist 1. detsembrini. Valdkonna eest vastutav minister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.

(6) Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise korra, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid kehtestab Vabariigi Valitsus ./dyn=119062026004&id=122112017010 määrusega.

(7) Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning loale kantud püügivahendi lubatud aastasaak ja püügivahendiga veealale väljumiste arv, kui need on ühele või mitmele loale kantud püügivahendile kehtestatud. Lubatud aastasaak arvutatakse käesoleva seaduse § 47 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendi aastasaagi ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse või sama paragrahvi lõike 2 alusel Läänemerel kehtestatud kastmõrra aastasaagi ja kastmõrra püügivõimaluse korrutisena. Püügivahendiga veealale väljumiste arv arvutatakse käesoleva seaduse § 47 1 lõike 1 alusel kehtestatud püügivahendiga veealale väljumiste arvu ja loale kantud sama püügivahendi püügivõimaluse korrutisena. Kui ettevõtja on omandanud kalapüügiõiguse väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni asuval veealal Eesti Vabariigist sõltumata, kuid kalapüügiõiguse andja nõuab kalapüügiõiguse kasutamiseks Eesti Vabariigi nõusolekut, märgitakse kalapüügiloas kalapüügi koht ja kalapüügiõiguse omandamise alus.

(7¹) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja neile kehtestatud lubatud aastasaak, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite aastasaagi ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.

(7²) Kui samale kalapüügiloale kantakse mitme püügivahendi püügivõimalus ja nendele püügivahenditele on kehtestatud ühine püügivahendiga veealale väljumiste arv, siis kalapüügiloale märgitakse kõikide kalapüügiloale kantud püügivahendite veealale väljumiste arvu ja nende püügivahendite püügivõimaluste korrutiste kogusumma.

(8) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud kastmõrdade kaupa, arvestatakse esimeses järjekorras selle isiku räimepüük, kellele on määratud kastmõrraga püügiks lubatud räime aastasaak, talle määratud lubatud räime aastasaagi arvele. Kui sellele isikule lubatud räime aastasaak on ammendunud, peab ta lõpetama kastmõrraga püügi.

(8¹) Kui lubatud aastasaak on kehtestatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendi kohta ja kalapüügiloale kantud lubatud aastasaak ammendub, on selle kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 2 ja 8 3 sätestatud juhul. Kui kalapüügiloale on kantud rohkem kui ühe kalaliigi lubatud aastasaak ja vähemalt ühe kalaliigi lubatud aastasaak ammendub, siis on selle kalapüügiloa kehtivus § 44 lõike 1 kohaselt lõppenud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 8 2 ja 8 3 sätestatud juhul.

(8²) Kui isikule on antud kutselise kalapüügi luba kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning loale on kantud rääbise ja muu kalaliigi lubatud aastasaak mõrra kohta, siis ei lõpe kalapüügiloa kehtivus käesoleva seaduse § 44 lõike 1 kohaselt, kui ammendub üksnes rääbise või muu kalaliigi lubatud aastasaak. Kui ammendub rääbise lubatud aastasaak ja vähemalt ühe muu liigi aastasaak ei ole ammendunud, siis võib isik jätkata kutselist kalapüüki muu kalaliigi osas. Kui ammendub vähemalt ühe muu kalaliigi lubatud aastasaak, võib isik jätkata kutselist kalapüüki üksnes rääbise osas.

(8³) Kui isikule on kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel antud mitu ühel ajal kehtivat kutselise kalapüügi luba ja üks neist kaotab kehtivuse tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 8 1 , kuid teisele kalapüügiloale kantud lubatud aastasaagid ei ole ammendunud, võib talle taotluse alusel anda uue kalapüügiloa, kuhu kantakse mõlema kalapüügiloa ammendumata lubatud aastasaagid.

(9) Veekogul, kus on lubatud kasutada kümmet või enamat nakke- või raamvõrku, ei anta kalapüügiluba korraga vähem kui kümne võrgu kasutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud juhul. Kui püügivõimalust vähendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alusel ja see kehtestatakse püügivahendite arvuna või püügivõimalust vähendatakse § 56 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alustel, siis kalapüügiloa andmisel loale kantavate püügivõimaluste arvu piirangut ei arvestata seni, kuni püügivõimaluse vähendamisele eelnevalt oli isikul piisav püügivõimalus kalapüügiloa saamiseks ning isik ei ole püügivõimaluse vähendamise järgselt arvestusse minevat püügiõigust täiendavalt ise võõrandanud.

(10) Vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks antakse kalapüügiluba, kui lisaks nakke- või raamvõrgule on ettevõtjal võimalus püüda kala ka kastmõrraga või vähemalt kahe ääre- või avaveemõrraga. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vähem kui kümne nakke- või raamvõrgu kasutamiseks kalapüügiluba ei anta.

(11) Kutselisele kalurile, kes on väikesaare püsielanik, võib anda kalapüügiloa viie või enama nakke- või raamvõrgu kasutamiseks.