Isiku surma fakti tuvastamise tingimused ja kord ning surma Art. 7Isiku surma fakti tuvastamise akti andmekoosseis

(1) Akti kantakse isiku surma tuvastanud eriarstiabi osutaja või haigla kohta järgmised andmed:

1) nimetus;

2) tegevusloa number;

3) aadress, telefoni- ja faksinumber.

(2) Akti kantakse surnud isiku kohta järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;

3) elukoht;

4) haigla osakond, kus isik viibis;

5) haigusloo number.

(3) Akti kantakse isiku surma tuvastanud arstide komisjoni kohta järgmised andmed:

1) arstide ees- ja perekonnanimed;

2) arstide erialad;

3) arstide registreerimistõendite numbrid;

4) arstide allkirjad.

(4) Akti kantakse isiku surma tuvastamise aja kohta järgmised andmed:

1) kuupäev, kuu ja aasta;

2) kellaaeg.

(5) Akti kantakse andmed isiku surma põhjustanud haiguse diagnoosi kohta.

(6) Akti kantakse andmed selle kohta, kas isiku surm tuvastati peaaju funktsioonide või vereringe täieliku ja pöördumatu lakkamise alusel.

(7) Akti kantakse surma tuvastamisel peaaju funktsioonide täieliku ja pöördumatu lakkamise alusel tehtud uuringute kohta järgmised andmed:

1) uuringute eeltingimuste olemasolu (1 – kas seisundi põhjuseks võib olla sedatiivsete, narkootiliste ja lihasrelaksatsiooni põhjustavate ainete toime; 2 – kas patsiendi keskmine arteriaalne vererõhk on alla 60 mmHg (lastel alla ealise normi); 3 – kas patsiendi kehatüve temperatuur on alla 35 °C; 4 – kas seisundi põhjuseks võivad olla metaboolsed ja endokriinsed häired);

2) uuringuteks tehtavate testide tegemise alustamise kuupäev ja kellaaeg;

3) testide tulemused (1 – kas patsiendil ilmneb psüühilise kontakti või reageerimise avaldusi; 2 – kas esineb lihastoonuse tunnuseid; 3 – kas pupillid reageerivad valgusele; 4 – kas pupillid on väga kitsad; 5 – kas vallandub korneaalrefleks kummalgi pool; 6 – kas pea pööramisel külgedele ilmneb silmade konjugeeritud deviatsiooni vastassuunas (nukusilmade fenomen); 7 – kas ilmneb köharefleks neelu ja trahhea ärritamisel aspiratsioonikateetriga; 8 – kas ilmneb motoorne reaktsioon kraniaalnärvide innervatsiooni alal mingi kehaosa stimulatsioonil (küünejuurte, kõrvanibu, ninajuure vm pigistamisel); 9 – arteriaalne vererõhk; 10 – kehatüve temperatuur);

4) omahingamise puudumise ehk apnoe testi tegemise kuupäev ja kellaaeg ning tulemus;

5) lisauuringute tegemisel nende kuupäev ja kellaaeg ning tulemuste kirjeldus;

6) uuringute tulemuste põhjal tehtud järeldus peaaju funktsioonide täieliku ja pöördumatu lakkamise kohta.

(8) Akti kantakse surma tuvastamisel vereringe täieliku ja pöördumatu lakkamise alusel tehtud uuringute kohta järgmised andmed:

1) uuringute tulemused (1 – kas isik on teadvusel; 2 – kas suurtel arteritel on pulss palpeeritav; 3 – kas iseseisev hingamine on olemas; 4 – kas aktiivne lihastoonus on olemas; 5 – kas seisundi tekkest on möödas vähem kui 10 minutit);

2) uuringute tulemuste põhjal tehtud järeldus vereringe täieliku ja pöördumatu lakkamise kohta.