Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määrat Art. 1Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus

(1) Üldhariduskoolide pidamiseks antavat toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele üldhariduskoolide õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolituseks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks.

(2) Õpetajate tööjõukulude toetuse arvutamiseks korrutatakse õpilaste arv määruse lisas 1 õppevormiti ja -liigiti toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendi ja 2572 euroga.

(3) Lõike 2 alusel saadud korrutis korrutatakse gümnaasiumiastmes täiendava koefitsiendiga kohaliku omavalitsuse üksuses:

1) kus valla või linna haldusterritooriumil tegutseb üks munitsipaalgümnaasium ja statsionaarne õpe toimub vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikele 1 60/40 printsiibil eesti ja vene keeles või eelmise eelarveaasta 10. novembri seisuga on tehtud otsus sellise õppekorralduse rakendamiseks eelarveaasta jooksul, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 3;

2) kus gümnaasiumiastme õpilaste arv valla või linna haldusterritooriumil peetavas ainsas munitsipaalgümnaasiumis on 43–250 õpilast ja kus gümnaasiumiharidust antakse statsionaarses õppes, vastavalt määruse lisa 1 tabelile 4.

(4) Õpetajate tööjõukulude toetust kasutatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töö tasustamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhikooli õpetajate tööjõukulude toetust kasutada gümnaasiumiastme õpetajate töö tasustamiseks volikogu iga-aastase otsuse alusel. Otsuses põhjendatakse, kui suures ulatuses ja millistest kohaliku omavalitsuse üksuse koolivõrgu kujundamise otsustest tulenevatel asjaoludel kaetakse gümnaasiumiastme õpetajate tööjõukulusid põhikooli õpetajate tööjõukulude toetuse arvelt.

(5) Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetuseks antakse 92 eurot õpilase kohta.

(6) Õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituse toetuseks antakse 12 eurot õpilase kohta. Kui õpetajate, õppealajuhatajate ja direktorite täienduskoolituse vajadus on kaetud, võib toetust kasutada nende tööjõukuludeks.

(7) Õppekirjanduse toetuseks antakse 57 eurot õpilase kohta. Eksternõppe ja üksikainete õppijate toetamiseks antakse toetust 1/5 sellest määrast.

(8) (9) Koolilõuna toetust antakse 175 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta.

(10) (11) Lõikes 5 toodud direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja lõikes 6 toodud täienduskoolituse toetuse andmisel arvestatakse, et see võrreldes 2014. aastal antud toetusega ei väheneks.

(12) Tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras.

(13) Kihnu, Ruhnu ja Vormsi vallavalitsustele tagatakse õpetajate tööjõukulu Eesti Hariduse Infosüsteemis 10. novembri 2016. a seisuga märgitud õpetaja ametikoha kohta.

(14) Õpilaste kultuuriasutustesse korraldatavate õppekäikude toetuseks jaotatakse summa 1 379 904 eurot proportsionaalselt munitsipaalkoolide statsionaarses õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste arvuga. Seejuures korrutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse õpilaste arv määruse lisa 1 tabelis 1 toodud kohaliku omavalitsuse üksuse põhise koefitsiendiga. Toetust võib kasutada nendeks õppekäikudeks (muuseumi-, teatri-, kontserdi-, kino- ja näitusekülastus), mis on seotud kooli õppekavas kehtestatud ainekavaga.

(15) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üldhariduskoolide pidamiseks antava toetuse edasi anda samal sihtotstarbel kasutamiseks teisele koolipidajale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 81 toodud juhul.