Haanja looduspargi kaitse-eeskiri Art. 1Haanja looduspargi kaitse-eesmärk

(1) Haanja looduspargi 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on:

1) kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku;

2) kaitsta nende liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7‒25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), rukkirääk ( Crex crex ), musträhn ( Dryocopus martius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), nõmmelõoke ( Lullula arborea ), hallpea-rähn ( Picus canus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), jäälind ( Alcedo atthis ), viupart ( Anas penelope ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ) ja händkakk ( Strix uralensis );

3) kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas, ja nende liikide elupaiku, mida see direktiiv nimetab II lisas. Need I lisa elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mille elupaiku kaitstakse, on harilik kobarpea ( Ligularia sibirica ), harivesilik ( Triturus cristatus ), harilik hink ( Cobitis taenia ), harilik vingerjas ( Misgurnus fossilis ), rohe-vesihobu ( Ophiogomphus cecilia ), saarmas ( Lutra lutra ), karvane maarjalepp ( Agrimonia pilosa ), kollane kivirik ( Saxifraga hirculus ) ja paksukojaline jõekarp ( Unio crassus );

4) kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Rogosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeteistkümneks sihtkaitsevööndiks ja viieks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.