TVTS Art. 13Töövõimetoetuse suurus

(1) Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär ).

(2) Toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on:

1) osalise töövõimega isikul – 57 protsenti päevamäärast;

2) puuduva töövõimega isikul – 100 protsenti päevamäärast.

(2¹) Töövõimetoetuse maksmisel ümardatakse väljamakstav summa sendi täpsusega.

(3) Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.

(3¹) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tema sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületas 90-kordset kehtivat päevamäära puhkusetasu, töölepingu lõppemisel makstud töötasu, teenistussuhte lõppemisel makstud palga, ajutise töövõimetuse hüvitise, tööandja makstava haigushüvitise või tööandja makstava vabatahtliku töövõimetushüvitise väljamaksmise aja või temast olenemata põhjusel muutunud tasu või hüvitise väljamaksmise aja tõttu, loetakse sissetulek saaduks kalendrikuul, millal see oleks välja makstud, kui nimetatud asjaolusid ei oleks esinenud.

(3²)

(3³) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et ta osutas teenust pikema kui ühekuulise võlaõigusliku lepingu alusel ja talle on tasu välja makstud lepingu kestusest vähemate kuude eest, võib töötukassa väljamakstud tasude summa jagada lepingu kestuse kalendrikuude arvuga.

(4) Töövõimetoetuse maksmise kuu on kalendrikuu, mille eest toetust makstakse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sissetulek ühes kalendrikuus arvutatakse, võttes arvesse Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel, andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja makstav haigushüvitis ja tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis, sealhulgas välisriigist samal eesmärgil makstavad hüvitised.

(6) (7) Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.