Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri Art. 1Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas asuv ala, mille nimeks saab Nabala-Tuhala looduskaitseala (edaspidi kaitseala ).

(2) Kaitseala 2 eesmärk on kaitsta:

1) allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi;

2) soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike;

3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*) 3 , jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

4) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking ( Cypripedium calceolus ), püst-linalehik ( Thesium ebracteatum ), eesti soojumikas ( Saussurea alpina ssp. esthonica ) ja saarmas ( Lutra lutra );

5) kaitsealuseid taimeliike kärbesõis ( Ophrys insectifera ), lõhnav käoraamat ( Gymnadenia odoratissima ), koldjas selaginell ( Selaginella selaginoides ), täpiline sõrmkäpp ( Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta ), Russowi sõrmkäpp ( Dactylorhiza russowii ), kõdu-koralljuur ( Corallorhiza trifida ) ja kõrge kannike ( Viola elatior ) ning nende elupaiku;

6) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg ( Ciconia nigra ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), kanakull ( Accipiter gentilis ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), rohunepp ( Gallinago media ), musträhn ( Dryocopus martius ), hallpea-rähn ( Picus canus ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), sookurg ( Grus grus ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), händkakk ( Strix uralensis ), teder ( Tetrao tetrix ) ja öösorr ( Caprimulgus europaeus ).

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.