Kohustuslikud lisatingimused lepingutele, mis käsitlevad eks Art. 2Ühise eksporditagatise andmine

(1) Lepinguga, mis käsitleb eksporditehingute tagamist ühiselt teise Euroopa Liidu liikmesriigi riikliku eksporditagatise andjaga, annavad kindlustusandja ja nimetatud teise liikmesriigi riiklik eksporditagatise andja ühise eksporditagatise. Ühise eksporditagatise andmine toimub kas üksikute eksporditagatiste andmisega (sealhulgas kindlustuspoliiside väljastamine), ühe ühise eksporditagatise andmisega või mõnel muul moel.

(2) Ühise eksporditagatise andmiseks sõlmitava lepingu eesmärk on reguleerida Euroopa Liidu liikmesriikide riiklike eksporditagatise andjate vastastikuseid kohustusi järgmistel juhtudel:

1) ettevõtja (edaspidi peaettevõtja ) teeb enda nimel eksporditehingu ja on sõlminud või sõlmib eksporditehingu täitmiseks allhankelepinguid ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis teise ettevõtjaga (edaspidi allhankija ), kusjuures eksporditehingu teine pool ehk võlgnik asub riigis, mis ei kuulu Euroopa Liitu, või Euroopa Liidu liikmesriigis, mis ei ole peaettevõtja ja allhankija asukohaliikmesriik;

2) peaettevõtja kohustub kandma allhankijale üle talle kuuluva summa võlgniku poolt peaettevõtjale makstavatest summadest ja tegema kõik toimingud, mis on vajalikud võlgniku makstud ning allhankijale kuuluva summa ülekandmiseks;

3) allhankija ja võlgniku vahel ei ole õiguslikke suhteid;

4) peaettevõtja eksporditagatise andja (edaspidi põhiline eksporditagatise andja ) ja allhankijate eksporditagatise andjad (edaspidi teised eksporditagatise andjad ) on valmis igaüks vastavalt oma tavapärastele eksporditagatise andmise tingimustele tagama enda riigis toimuva eksporditehingu osa igas üksikus tagatislepingus kindlaks määratud riskide vastu.

(3) Ostjariigi võlg käesoleva määruse tähenduses on ühe riigi võlgnike kumulatiivne võlg, mis on tekkinud poliitiliste riskide realiseerumisel riigi tegevuse tulemusel.

(4) Ühise eksporditagatise andmisel kohustub kindlustusandja järgima §-des 3–8 sätestatut.