Maareformi käigus riigimaale hoonestusõiguse seadmise ja sel Art. 8Maa- ja Ruumiameti toimingud

(1) Maa- ja Ruumiamet teeb pärast valla- või linnavalitsuselt hoonestusõiguse seadmise toimiku saamist järgmised toimingud:

1) kogub vajalikud kooskõlastused ja seisukohad hoonestusõiguse seadmise tingimuste kohta;

2) selgitab välja, kas maad on võimalik ehitise omaniku soovi korral erastada või on tegemist maaga, mis on vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks;

3) pöördub maareformi seaduse § 21 lõikes 5 nimetatud maa puhul Siseministeeriumi poole maa erastamiseks vajaliku seisukoha saamiseks;

4) määrab oma otsusega maa erastamise tingimused, sealhulgas erastamishinna, sooduskoefitsiendi rakendamise ja järelmaksu tingimused, kui maa erastamine on võimalik;

5) teavitab ehitise omanikku maa erastamise tingimustest ja teeb ettepaneku maa erastamiseks ning maa müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks;

6) teavitab kaasomandis oleva ehitise omanikku maareformi seaduse § 22 1 lõikes 4 3 sätestatud õigusest erastada maad tema ehitiseosale vastavast osast suuremas ulatuses, kui teised kaasomanikud maad omandada ei soovi;

7) teavitab ehitise omanikku sellest, et kui ehitise omanik maareformi seaduse § 35 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaegade jooksul ei esita maa erastamise taotlust või ei sõlmi maa erastamise lepingut, jäetakse maa riigi omandisse ja ehitise omaniku kasuks seatakse määruse §-s 11 sätestatud tingimustel hoonestusõigus Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel;

8) korraldab vajaduse korral katastrimõõdistamise andmete alusel katastriüksuse andmete muutmise maakatastris.

(2) Maa- ja Ruumiamet algatab hoonestusõiguse seadmise menetluse ja pöördub valla- või linnavalitsuse poole hoonestusõiguse seadmise eeltoimingute tegemiseks ja hoonestusõiguse seadmise võimalikkuse otsustamiseks juhul, kui isik on kaotanud maa ostueesõigusega erastamise õiguse ja maa ostueesõigusega erastamise toimik asub Maa- ja Ruumiametis.