Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise Art. 9Likviidsusriski juhtimise üldpõhimõtted

(1) Likviidsusrisk käesoleva määruse tähenduses on oht, et riigil ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid finantskohustuste kohaseks täitmiseks.

(2) Riigi likviidseid rahalisi vahendeid finantskohustuste kohaseks täitmiseks hinnatakse ebapiisavaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1) likviidsusreservi ja riigi võetud laenu kasutamata jääk kokku on kolme kuu jooksul väiksem kui riigi kuue kuu hinnanguline negatiivne netorahavoog;

2) rahavoo prognoosi kohaselt ei saavuta likviidsusreservi ja riigi võetud laenu kasutamata jääk kokku riigi kuue kuu hinnangulise negatiivse netorahavoo katmiseks vajalikku mahtu järgneva kolme kuu jooksul.

(3) Riigi võetud laenu kasutamata jääki arvestatakse lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud mahu hulka vaid juhul, kui laenulepingu tingimustes on laenuandja poolseks laenulepingu ülesütlemiseks või laenusumma väljamaksmisest keeldumiseks vähemalt kolmekuuline etteteatamise tähtaeg ja laenuandja ei ole ülesütlemisest või väljamaksmisest keeldumisest riiki teavitanud.

(4) Riigi kuue kuu hinnangulise negatiivse netorahavoo mahu arvutab Rahandusministeerium vähemalt kord aastas.

(5) Lõikes 4 nimetatud negatiivse netorahavoo mahu hindamisel võetakse arvesse:

1) majanduslanguse hinnanguline mõju rahalises väärtuses riigi kuue kuu maksutuludele;

2) riigi võlakohustuste intressi- ja põhisummade tagasimaksed ja osaluste omandamine ühe kuu jooksul;

3) Sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalkindlustusfondide keskmine ühe kuu väljamaksete summa;

4) tõenäoliselt väljamaksmisele kuuluvate riigi potentsiaalsete kohustuste summa.

(6) Lõike 5 punktis 1 nimetatud majanduslanguse hinnangulise mõju hindamisel tuleb aluseks võtta viimati toimunud majanduslanguse mõju riigieelarve maksutuludele või sellest negatiivsem riskistsenaarium.