Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri Art. 1Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Peipsiveere looduskaitseala 2 (edaspidi kaitseala ) kaitse-eesmärk on:

1) Emajõe deltasoostiku ja Peipsi järve rannasoostike looduse, ökosüsteemide ja maastike kaitse, uurimine, tutvustamine ja taastamine;

2) Piirissaare ja Emajõe suudmeala märgala ökosüsteemide ning Piirissaare rannamaastike säilitamine, kaitse, uurimine ja tutvustamine;

3) selliste elupaigatüüpide kaitse ja taastamine, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140) 3 , huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), rabad (7110*), siirdesood ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liigi saarma ( Lutra lutra ) ning V lisas nimetatud liigi kopra ( Castor fiber ) kaitse;

5) selliste linnuliikide isendite elupaikade kaitse, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), suur-konnakotkas ( Aquila clanga ), hüüp ( Botaurus stellaris ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), mustviires ( Chlidonias niger ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), roo-loorkull ( Circus aeruginosus ), väikeluik ( Cygnus columbianus bewickii ), väikepistrik ( Falco columbarius ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), rohunepp ( Gallinago media ), merikotkas ( Haliaeetus albicilla ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), hallõgija ( Lanius excubitor ), väikekajakas ( Larus minutus ), mudanepp ( Lymnocryptes minimus ), väikekoskel ( Mergus albellus ), suurkoovitaja ( Numenius arquata ), kalakotkas ( Pandion haliaetus ), täpikhuik ( Porzana porzana ), vööt-põõsalind ( Sylvia nisoria ) ja teder ( Tetrao tetrix );

6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetamata rändlinnuliikide isendite elupaikade kaitse. Rändlinnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind ( Acrocephalus arundinaceus ), sinikael-part ( Anas platyrhynchos ), rägapart ( Anas querquedula ), suur-laukhani ( Anser albifrons ), rabahani ( Anser fabalis ), punapea-vart ( Aythya ferina ), tuttvart ( Aythya fuligula ), sõtkas ( Bucephala clangula ) ja naerukajakas ( Larus ridibundus );

7) kalaliigi säga ( Silurus glanis) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kalaliikide hingu ( Cobitis taenia ), võldase ( Cottus gobio ) ja vingerja ( Misgurnus fossilis ) ning II ja IV lisas nimetatud tõugja ( Aspius aspius ) kaitse;

8) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud kahepaiksete rohe-kärnkonna ( Bufo viridis ) ja mudakonna ( Pelobates fuscus ) kaitse, nende elupaikade taastamine ja kaitse, rabakonna ( Rana arvalis ) elupaiga kaitse ning kahepaiksete liigilise mitmekesisuse säilitamine;

9) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud putukaliikide laiujuri ( Dytiscus latissimus ), tõmmuujuri ( Graphoderus bilineatus ) ja suure rabakiili ( Leucorrhinia pectoralis ) elupaiga kaitse;

10) taimeliikide sinise emajuure ( Gentiana pneumonanthe ), kiirja ruse ( Bidens radiata ), mõru vesipipra ( Elatine hydropiper ), väike konnarohu ( Alisma gramineum ), pruuni lõikheina ( Cyperus fuscus ) ja juurduva kõrkja ( Scirpus radicans ) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud rohelise kaksikhamba ( Dicranum viride ) ja läikiva kurdsirbiku ( Hamatocaulis vernicosus ) kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueks sihtkaitsevööndiks ja neljateistkümneks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.