Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 5Kõrgusandmete töötlemine

(1) Kõrgusandmed valmistatakse aerolaserskaneerimise andmete töötlemise teel.

(2) Kõrgusandmed jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) aerolaserskaneerimise punktandmed – klassifitseeritud punktandmete kogum ehk punktipilv;

2) kõrgusraster – kõrgusmudeli esituskuju, milles kõrgusväärtused on esitatud regulaarse ruutvõrguna;

3) samakõrgusjoon – joon, mis ühendab sama absoluutkõrgusega punkte ja on kõrguse kasvu suunaga alati risti;

4) reljeefi iseloomulik punkt – lokaalselt madalaim või kõrgeim punkt või veepiiri kõrgus.

(3) Kõrgusrastri ja samakõrgusjoonte töötlemisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) kõrgusrastri piksli suurus on 1 m;

2) samakõrgusjooned on 2,5 m lõikevahega;

3) kaardistatakse 1 m samakõrgusjoon kaldajoone kõrgusväärtusest.

(4) Aerolaserskaneerimise punktandmetel näidatakse lisaks kolmemõõtmelisele koordinaadile klass, intensiivsus ja peegelduse tüüp.

(5) Aerolaserskaneerimise punktandmed klassifitseeritakse järgmisteks klassideks:

1) klassifitseerimata punktid;

2) maapind;

3) taimestik;

4) ehitised;

5) anomaalselt madalad punktid;

5¹) anomaalselt kõrged punktid;

6) maapinna hõrendatud punktid;

7) veekogu pind;

8) sillad.

(5¹) Aerolaserskaneerimise punktandmed klassifitseeritakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud klassidesse automaatselt, välja arvatud maapind.

(6) Sõltuvalt aerolaserskaneerimise otstarbest võivad mõned lõikes 5 nimetatud klassid jääda eristamata.