Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 23Nähtusklass – kaldajoon

(1) Nähtusklassi kaldajoon kuuluvad mere, seisuveekogu või vooluveekogu ja maismaa vahelised piirid.

(2) Kaldajoon jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) kindlustatud – veekogu ja maismaa vaheliseks piiriks on ehitis. Kaldajoon kaardistatakse kaldakindlustuse veepoolsesse serva;

2) selge – veekogu ja maismaa vaheline piir on üheselt arusaadav;

3) ebamäärane – veekogu ja maismaa vaheline piir, mis ei ole määratletav kindlustatud või selge kaldajoonena;

4) mõtteline – eraldab ühenduses olevaid veekogusid, mis võivad olla ka samatüübilised.

(3) Läänemere, Peipsi järve, Võrtsjärve ning Narva jõe vasaku kalda ja Eestile kuuluvate Narva jõe saarte kaldajoonele lisatakse Eesti maismaa kontuuri eristamiseks vastav atribuut.

(4) Kaldajoone kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) selge, ebamäärane ja mõtteline kaldajoon kaardistatakse orienteerimata joonobjektina;

2) kindlustatud kaldajoon ja lõikes 3 nimetatud veekogude kaldajoon kaardistatakse orienteeritud joonobjektina nii, et veekogu jääb joone suunast paremale;

3) muulid kaardistatakse kindlustatud kaldajoonena;

4) kaldajoon kaardistatakse kõikidel pindobjektidena kaardistatud veekogudel;

5) ebamäärane kaldajoone tüüp eristatakse, kui see on pikem kui 200 m;

6) veekogu kaeve serva olemasolul kaardistatakse kaldajoon ümbritseva maapinna tasandil;

7) kaldajoon ja veekogu põhipindobjekt peavad olema snäpitud.

(5) Läänemere, Peipsi järve ning Võrtsjärve kaldajoone kaardistamisel rakendatakse täiendavaid nõudeid:

1) kasutatakse spetsiaalselt selleks toodetud aeropildistuse ja aerolaserskaneerimise andmeid ning spetsiaalseid välimõõdistusi;

2) aerolaserskaneerimise andmete alusel koostatakse detailne kõrgusmudel;

3) alusdokumentide täpsemaks interpreteerimiseks viiakse läbi välitööd, mille käigus hinnatakse veekogu kaldal kasvavat taimestikku, selle kõrgust ja tihedust;

4) kaldajoon digitaliseeritakse keskmise veetaseme piirile, lähtudes kõrgusmudelist ning arvestades konkreetse kaldamaastiku omapära, sealhulgas taimestiku mõju aerolaserskaneerimise andmetele;

5) erinevate kaldamaastike identifitseerimiseks kasutatakse aerofotosid, sealhulgas lähiinfrapuna fotosid;

6) punktides 1–5 nimetatud nõuete asemel võib kasutada kaldajoont muutva ehitustöö teostusjoonist.

(6) Kaldajoone atribuudi „kalda veekogu tüüp” väärtuseks märgitakse, kas tegemist on mere, seisuveekogu, vooluveekogu; mere ja seisuveekogu vahelise; mere ja vooluveekogu vahelise või seisu- ja vooluveekogu vahelise kaldajoonega.

(7) Mõtteline kaldajoon kaardistatakse ühenduses olevate veekogude eraldamiseks suurema veekogu kaldajoone pikendusena.