Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 20Nähtusklass – seisuveekogu

(1) Nähtusklassi seisuveekogu kuuluvad magedaveelised veekogud, kus vee voolamine ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav. Seisuveekoguks loetakse ka allikas.

(2) Seisuveekogu kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) seisuveekogu, välja arvatud allikas, kaardistatakse põhipindobjektina;

2) allikas kaardistatakse üksiku punktobjektina;

3) kaardistatakse seisuveekogu, mille pindala on vähemalt 20 m 2 , erandina kaardistatakse laugas alates 100 m 2 pindalast;

4) Võrtsjärvel ja Peipsi järvel, mis on tehnilistel põhjustel jagatud mitmeks pindobjektiks, säilitatakse andmete uuendamisel olemasolev tükeldus;

5) kaardistatakse ka teise veekogu sees olev allikas;

6) kui allika pindala on vähemalt 20 m 2 , kaardistatakse allikas pindobjektina lõike 4 punktis 4 nimetatud muu seisuveekoguna ja punktobjektina;

7) paadikanalit ei kaardistata sadamaregistrisse kantud sadama territooriumil.

(3) Teistest riiklikest andmekogudest võetakse järgmised atribuudid:

1) riiklikust kohanimeregistrist seisuveekogu nimi ja nimeobjekti identifikaator;

2) Eesti looduse infosüsteemist seisuveekogu tüüp ja registrikood.

(4) Eesti looduse infosüsteemi kandmata seisuveekogudel määratakse järgmised tüübid:

1) biotiik – reovee puhastamise tiik või veepuhastusjaama lahtine bassein;

1¹) paadikanal – veekoguga ühendatud püsivalt veega täidetud rajatis;

2) tiik – ülejäänud inimtekkelised seisuveekogud;

3) laugas – rabades esinev väike loodusilmeline seisuveekogu;

4) muu seisuveekogu – ülejäänud loodusilmelised seisuveekogud.