Topograafiliste andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad Art. 18Nähtusklass – nõlv

(1) Nähtusklassi nõlv kuuluvad maapinna suure kaldenurgaga alad.

(2) Nõlvad jaotatakse järgmisteks tüüpideks:

1) nõlv – maapinna kõrguse järsk muutus, mis on ümbritsevast selgelt eristuv;

2) looduslik järsak – vertikaalilähedane looduslik pinnavorm (näiteks liivakivi- või paekivipaljand);

3) tehisjärsak – vertikaalilähedane inimtekkeline pinnavorm.

(3) Nõlva kaardistamisel lähtutakse järgmistest nõuetest:

1) nõlv kaardistatakse orienteeritud joonobjektina nõlva ülemisse serva nii, et langus jääb joone suunast paremale;

2) kaardistatakse nõlv, mis on vähemalt 2 m kõrgune;

3) nõlv, mis on lühem kui 50 m, kaardistatakse vaid juhul, kui see on osa suuremast tervikust;

4) lõike 2 punktis 1 toodud nõlvaks loetakse ala, kus maapinna kalle on 35–45 kraadi, järsakud kaardistatakse alates 45-kraadisest kaldenurgast.

(4) Riiklikust kohanimeregistrist võetakse nõlva nimi ja nimeobjekti identifikaator.

(5) Kaldajoonele lähemal kui 200 m asuv vähemalt 5 m kõrgune nõlv loetakse kaldaastanguks ning sellele lisatakse vastav märge.