Kalmistu kasutamise eeskiri Art. 2Mõisted

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) kalmistu – tähistatud, vajalike ehitistega maa-ala inimeste surnukehade või nende tuha matmiseks ja surnute mälestamiseks;

2) hauaplats – kalmistul asuv maa-ala ühe või mitme surnu matmiseks kirstuga või tuhaurniga;

3) matmine - surnu kirstuga või tuhastatult urniga maa sisse paigutamine või urni paigutamine kolumbaariumisse või tuha puistamine tuhapuisteplatsile;

4) matmiskoht – hauaplats, kolumbaarium, ridahaud või tuhapuiste ala;

5) hauakoht – koht hauaplatsil kirstu või urni matmiseks või urnikamber kolumbaariumis;

6) kolumbaarium – ehitis tuhaurnide hoidmiseks;

7) urnikamber – kolumbaariumis asuv õõnsus ühe või mitme tuhaurni hoidmiseks;

8) ridahaud – hauaplats tundmatute surnute matmiseks kirstus;

9) tuhapuisteala – maa-ala kalmistul, mis on ette nähtud surnute tuha puistamiseks;

10) matmiskoha kasutaja – isik, kellel on matmiskoha kasutamise õigus;

11) matja – isik, kes korraldab kirstuga või urniga matmise või urni paigutamise kolumbaariumisse või tuha puistamise tuhapuistealale või kes taotleb surnu ümbermatmist;

12) hauarajatis – hauaplatsil paiknev maapinnaga kohtkindlalt ühendatud rajatis ehitusseaduse tähenduses, mis ei ole hauatähis;

13) hauatähis – ühte või mitut hauakohta tähistav rist, plaat, sammas, kivi või muu tähis.

14) lähisugulane – matja abikaasa, ema, isa, laps ja vanavanemad.