Kutseõppeasutuses täiendusõppe korraldamise tingimused ja ko Art. 2Täiendusõppe õppekava
(1) Kursus viiakse läbi täiendusõppe õppekava alusel.
(2) Täiendusõppe õppekavas määratakse kindlaks vähemalt:
1) õppekava nimetus;
2) õppekava õppekavarühm lähtudes ühtsest hariduse liigitusest ISCED 97 ( International Standard Classification of Education, UNESCO; 1997 );
3) õppekava koostamise alus;
4) õppekava kogumaht ja struktuur, sealhulgas kontaktõppe maht (selge eristumise korral ka praktilise töö osakaal kontaktõppest), praktika ja iseseisva töö maht;
5) kasutatava õppekeskkonna kirjeldus;
6) sihtgrupp ja õppe alustamise nõuded, kui need on eeltingimuseks õpiväljundite saavutamisel;
7) õppe eesmärk;
8) õpiväljundid;
9) õppe sisu (teemad ja alateemad);
10) kasutatavad õppemeetodid;
11) iseseisva töö kirjeldus ja vajalike õppematerjalide loend;
12) nõuded õppe lõpetamiseks, sh hindamismeetodid ja -kriteeriumid;
13) koolitaja kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus;
14) õppekava kinnitamise aeg.
(3) Täiendusõppe õppekava võib olla jagatud mooduliteks.
(4) Kutse- või erialase täiendusõppe õppekava koostamise aluseks on reeglina vastav kutsestandard ja kutse- või eriala riikliku õppekava või kooli õppekava osa.
(5) Kui täiendusõppe eesmärgiks on anda õppe läbinule õigus mingis valdkonnas tegutsemiseks või pädevustunnistuse saamiseks, märgitakse see õppekavas eesmärgina ning õppekava koostamisel arvestatakse teistes õigusaktides õppele seatud nõuetega.
(6) Õppekava koostatakse õpiväljundipõhiselt. Õpiväljundid kirjeldatakse õppekava läbimiseks vajalikul miinimumtasemel. Täiendusõppe õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid sõnastatakse nii, et nende alusel on võimalik hinnata õppekava läbinu kompetentse.
(7) Kursuse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides, üks akadeemiline tund on 45 minutit. Soovi korral lisatakse arvestus Eesti kutsehariduse arvestuspunktides.
(8) Täiendusõppe õppekava kinnitab käskkirjaga kooli direktor.
(9) Õppekava säilitatakse koolis kümme aastat.