Kutseharidusstandard Art. 8Õppekava moodulid

(1) Õppekava koosneb moodulitest.

(2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid.

(3) Mooduli õpiväljundid kirjeldatakse selgelt ja mõõdetavalt, et õpilasel oleks võimalik nende saavutatust tõendada ning õpetajal või juhendajal hinnata õpilase teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist.

(4) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ning õpiväljunditega määratud oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest.

(5) Õppekavas eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid. Kutseõppe õppekavades esitatakse põhiõpingute ja valikõpingute moodulid. Kutsekeskhariduse õppekavas esitatakse lisaks põhi- ja valikõpingute moodulitele ka üldharidusõpingute moodulid.

(6) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud õpiväljundid.

(7) Õppekava põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas peavad toetama tööturul rakendumiseks vajalike kompetentside omandamist. Põhiõpingute moodulid koostatakse selliselt, et neid saab aluseks võtta täienduskoolituse, sealhulgas mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele.

(8) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(9) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi, seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste ja tööelu üldoskuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad 10–20 protsenti õppekava mahust ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

(10) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised:

1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta;

2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu;

3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja oma töötulemuste eest vastutada;

4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust;

5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis;

6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;

7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd;

8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat;

9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

(11) Üldharidusõpingute moodulitega määratakse kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi üldkeskhariduse standardiga kooskõlas olevad õpiväljundid.